Sakslaste rünnakuplaani järgi pidid need väeosad jõudma enne Soome laheni, et ära lõigata Eestis asunud punaväe grupeeringu taganemistee. See sakslaste plaan õnnestus täielikult. Sakslased tõid juurde veel ühe korpuse ning rünnates Omedu juurest ristuvate löökidega Emajõe joonelt põhja ning kirde suunas, piirasid sisse Emajõe joont kaitsnud Vene väeosad. Umbes 10 000 punaarmeelast võeti vangi. Esimesi Eesti piiri ületanud Saksa armeeüksusi võttis rahvas vastu juubelduste ja lilledega. Esmakohtumistel saksa sõduritega märgati suurt erinevust punaväelaste ja sakslaste käitumise vahel. Kui Punaarmee sõdurid sisenesid eesti tallu püssitääk ees ja ainult mitmekesi, võttes sealt kõike neile meeldivat jõuga, siis saksa soldat jättis majja sisenemisel oma relva välisukse taha või aiavärava külge ja maksis soovitud toiduainete eest raha või vastukaubaga. Kõik see kinnitas eestlaste lootusi, et
23. veebruaril alustasid ameerika merejalaväelased rünnakut Kuveidile. Maismaasõda kestis kõigest sadakond tundi. Juba esimese löögi puhul andsid 8000 iraaklast alla, kõikjal kus lahinguks läks, kohtasid liitlasväed minimaalselt vastupanu, tahtmata Kuveidi eest surma minna. Hoolimata suurest edust läks Iraagi kaardiväel korda siiski pageda. Poliitiliste põhjustel peeti sobivaks, et Kuveit City vabastavad Kuveidi eksiilväeosad ja Pärsia lahe äärsed riigd, seda nad suurte juubelduste saatel ka tegid. Aga juba esimestel tundidel esines omakohut ja vägivalda kollaboratsionistide vastu, kuni vägede ülemjuhataja Schwarzkopf oli sunnitud edasiste vägiavallaaktide vastu paigutama paigutama Kuveidi politseijaoskondadesse ameerika sõdurid, et, nagu ta raevunult teatas, ,,to knock that shit off" ,,et sellele pasale lõppu teha". 27. Veebruaril andis Hussein taganemiskäsu ja oli ilmne, et Iraak on sõjaliselt lüüa saanud
Uudse ja Verdi edaspidise loomingu suhtes olulise joonena näeme "Attilas" orkestrivaimaluste avaramat. Kirjanduslike algallikate põhjaliku uurimisega piirdumata põikas Verdi töö käigus koguni kujutava kunsti valda, pärides skulptor Vincenzo Luccardilt Roomas asuvatel freskodel kujutatud Attila riietuse kohta täpseid andmeid. Nii nagu "Nabucco", "Lombardlased" ja "Ernani", nii kulges ka "Attila" esietendus 17. II 1846 a. Veneetsia "La Fenice's" tegelaste ja kuulajate patriootlike juubelduste saatel. Sädemest oli taas süttinud leek, poliitiline manifestatsioon täitis südameid uhkuse ja väitlusinnuga. Psühholoog, vabadusvõitleja ja lüürik Aasta pärast "Attila" lavaletulekut, 14. märtsil 1847. a. tõi Firenze teater "La Pergola" publiku ette Verdi esimese Shakespeare'i - ainelise ooperi "Macbethi". "Macbethi" vapustav dramatism, titaanlik kirelõõm, protest vägivalla vastu, fantastika ning tugevad karakterid erutasid Verdit sügavalt
annaabi.ee 
