mahendatud imetegudega. Tulvavee vastu Sellegipoolest, eluajal oli Dominicus vägev mees, kelle omapäisust paavst küll heaks ei kiitnud, kuid imekombel iga kord andestas. 1207 rajas Dominicus nunnakloostri, jätkates oma tegevust Toulouse'i ja Vahemere vahelises piirkonnas. Seitse aastat hiljem rajati juba kerjusmunkade ordu, kuid tööd nad erandina ei teinud, veetes päevad vestluste vallas. Sellest tuli ka nende alge nimetus jutuvestjate ordu, mis alles 15. sajandist on tuntud kui dominiiklaste ordu, et ennast vähegi pühakuga seostada. Ordu liikmed kandsid valget rüüd ja selle peal musta kapuutsiga mantlit - ,,mustad mungad"oli väga tabav hüüdnimi, mis andis aimu mitte ainult riietuse stiilist, vaid ka tolleaegsest hügieenist, mis pea kõikides kerjusmungaordudes levis. Dominicuse põhimõtted olid seotud pühendunud õppimis- ja misjonitööga, vaesuse austamisega
õppematerjali riiuli juurde, lootes sealt leida mida otsin, kuid ei olnud õnne mul ka seal. Seadsin sammud kassa poole, et küsida otsitava raamatu kohta infot ja seal tekkis järgmine ebamugav situatsioon, nimelt oli ühel teenindajal külas seal isiklikud tuttavad, iseenesest see mind ei häirinud kuid ebamugavust tekitas see, et nad seisid täpselt kassa ees ning ma ei saanud pöörduda teise teenindaja poole nõu küsimiseks. Pärast paarikümne sekundilist hämmingut avanes jutuvestjate vahele möödapääsu võimalis ning hetkegi kõhklemata lipsasin sealt kiirest läbi ning pöördusin kassas oleva teenindaja poole oma raamatu sooviga. Kassapidaja oli viisakas ja positiivse hoiakuga, minu mure ära kuulates tegi ta infosüsteemi päringu minu otsitud raamatu kohta ning selgus, et neil oli see raamat läbi müüdud kuid mulle öeldi järgmise tarne umbkaudne aeg ning pakuti, et võin raamatu broneerida kui on soovi. Keeldusin viimasest
saata üleujutus. Enki andis ühele isikule nõu ehitada paat ning koguda sinna elajad. Tuli torm ja üleujutus ning seejärel hakkas paistma Isiri mäe tipp, kuhu paat randus. Pärast seda muutusid inimesed surelikeks kõik peale Enki valitud isiku, kes üleujutuse üle elas. Seejärel algas kangelaste aeg. Kõige kuulsamaks on saanud lood, mis pajatavad kangelasest Gilgames, kes olevat valitsenud Uruki linnas 2700 a eKr temast tehti jutuvestjate abil poolmütoloogiline kuju. Akadi keeles on tema kohta üks pikk eepos ,,Gilgames", mille sisuks on inimese mõtisklus inimese surelikkuse üle. Gilgames võtab ette teekonna, et saada surematuks ning jõudis pärast mitmeid seiklusi too valitud inimese juurde (Noa vaste), kes oli ainus surematu maailmas ning nägi teda vana ja väetina. See pani teda mõtlema, kas surematus on siiski ihaldusväärne. Vanamees annab Gilgamesile taime, mis muudab ta surematuks, kuid too paneb selle maha,
annaabi.ee 
