Hea näide on „Surematu lugu“, kus meremehejutu ja prohvet Jesaja ettekuulutuse kokkupuutepinnalt kerkib esile uus lugu Paulist ja Virginie’st. Selle loo muster on aga samuti nihutatud: Bernardin de Saint Pierre’i „Paul ja Virginie“ (1787) on pastoraalne romaan troopilisel saarel üles kasvanud ilmsüütust armastajapaarist, kelle idüll puruneb, kui Virginie saarelt lahkub ja tsiviliseeritud maailma – Prantsusmaale sõidab. Kui Dinesen nimetab ennast jutuvestjaks, siis on see kultuurikontekstide tundja, kultuurimälu roll, mida ta taotleb. Võib öelda, et ka ajalugu tähendab Dineseni jaoks Lugu – müütilisi saatusi ja mustreid, mida üha uued tegelased elavdavad uue sisuga. Jutuvestja jutustab pärimuslikku lugu – vana lugu, aga uuele kuulajaskonnale ja uut moodi. Sedamööda kuidas rääkija ning kuulaja loosse sisse elavad, saab see uue tähenduse, muutub nende endi saatuse võrdpildiks
ktiitiline Tõenäosuse argument (eikos) 2. Hippokraatikute mõju Sõda kui haigus (nt kodusõda) Jumalikest põhjustest loobumine Deduktsioon nähtava tõendusmaterjali põhjal Usaldust arstikunsti vastu ei olnud 43. Võrdle Herodotose ja Thukydidese ajalookirjutuse põhimõtteid. 19. saj keskpaik 20. saj keskpaik: ,,teaduslik ajalugu" soosis Thukydidest (täpsus, objektiivsus), Herodotost peeti naiivseks jutuvestjaks 20. saj II pool ja 21. saj: postmodernistlik lähenemine, tõe subjektiivsus, kultuuriline relativism, kultuuriloo ja antropoloogia mõju Herodotose rehabiliteerimine 44. Nimeta Xenophoni kolm ajaloo-alast teost ning kirjelda lühidalt nende sisu. Osales palgasõdurina sõjaretkel Väike-Aasias (autobiograafiline ajalooteos ,,Anabasis") Anabis räägib 10 000 kreeka palgasõduri sõjaretkest. Anabis tähendab ülesminekut.
pealetung. Lapsed kasutavad kindla teksti mõtestamise protsessis ohtralt intertekstuaalseid nähtusi, tuginedes eelnevalt tuttavale ilukirjandusele; visuaalsetele tekstidele film, illustratsioon, TV programmid, video, animafilm; popkultuuri tekstidele koomiks, reklaamid ja muusika, tehes seda paljudel tekstilise tegevuse tasanditel nagu süzeekäigud, tegelase motiivid, keel, teemad ja illustratsioonid. (Wilkie-Stibbs 2005: 170) Oluliseks jutuvestjaks on tänapäeval saanud joonisfilm, mis vahendab lapsele müüte, muinasjutte ja lastekirjanduse klassikat inimese ja raamatu asemel. Visuaalsed tekstid saavad lastele kirjaliku teksti mõtestamisel üha tähtsamaks. Lapsed, kes on jäetud kaitseta sellise visuaalse meedia ees, nagu animafilm ja video, kohtuvad üha suurema tõenäosusega lastekirjanduse meediaadaptatsioonidega varem kui kirjutatud tekstiga. Nad hakkavad meediaadaptatsioone pidama originaalideks,
annaabi.ee 
