katkemisest. Aeg hoidmas hinge kinni enne purunemist kildudeks. Nostalgiaromaanid August Mälk "Tee kaevule" I-II. I osas iseseisvusaeg, II ajalooline paratamatus. Peegeldub ka identiteedikriis, mida tavaliselt kujut pagulasteekonna poolt põhjustatuna. 25. Romaan ,,Hingede öö" kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas. Modernistlik pagulasängistus. "Hingede öö" eirab realistliku kirjutuse reegleid. Roomaan kujutab ilma suuremate jutustamistrikkideta minategelase liikumist irreaalses, tabamatu loogikaga aegruumis salapärases, sisemise korrapärata majas, mille intensiivsess, ängistavas õhkkonnas on nähtud nii paguluse kui ka kaasaegse maailma mudelit. Ajapoeetika baseerub kahe ajatüübi vahel: Surnud Mehe Majas toimunu leiab aset nüüd- hetkel, majas toimunu aga on saadetud kommentaaridest, mis seda ühendavad korduvaga, alati olemasolevaga. Liigutakse suletud aeegruumis. Olevikulisus on paine, millel pole
Kajastab pagulastunde ahistusi. Ängide ja süütundega seotud kihid kohtuprotsess, kus tuleb esile kafkalikkus. Tunnistajaid, kes osutuvad kaebealusteks süüdistatakse igaühte ühes surmaspatus. 7. tunnistaja mõistetakse süüdi kahekordses kuriteos: isekatel motiividel välismaale pagemises ja surmapatus: elutüdimuses ja kõige tühisuse tunnetamises. Karistuseks on edasielamine. Ristikivi eirab realistlikku kirjutuse reegleid romaan kujutab ilma suuremate jutustamistrikkideta minategelase liikumist irrealses, tabamatu loogikaga aegruumis salapärases, sisemise krrapärata majas, mille intensiivses, ängistavas õhkkonnas on nähtud nii paguluse kui ka kaasaegse maailma mudelit. See on pagulaskirjanduses üks kõige selgemaid modernistlikult väljapääsmatu hingeahistuse esindajaid ning turvalise, sündmuste hierarhial ja põhjuslikkusel baseeruva maailmaloogika eitajaid. 27. Ilmar Talve ja Valev Uibopuu looming.
1968 „Sigtuna väravad“ - novellikogu 1970–72 põimingute triloogia: „Õilsad südamed ehk Kaks sõpra Firenzes“, „Lohe hambad“, „Kahekordne mäng“ 23) Romaan „Hingede öö” kui pöördepunkt sõjajärgses eesti proosas „Hingede öö“ näol on tegu modernistliku pagulasängistusega. Ristikivi ise oli pagulane, nii ka peategelane. “Hingede öö” eirab realistliku kirjutuse reegleid. See kujutab suuremate jutustamistrikkideta minategelase liikumist irreaalses, tabamatu loogikaga aegruumis – salapärases, sisemise korrapärata majas, mille intensiivses, ängistavas õhkkonnas on nähtud nii paguluse kui ka kaasaegse maailma mudelit. Ajapoeetika põhineb kahele ajatüübile: Surnud Mehe Majas toimunu leiab aset käesoleval-hetkel, majas toimunu on aga varem toimunud, millest saadakse teada kommentaaridest, mis seda ühendavad korduvaga, alati olemasolevaga. Liigutakse suletud aegruumis
annaabi.ee 
