Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"jutustamisaja" - 3 õppematerjali

Maailmakirjandus I-Antiik-
13
docx

Maailmakirjandus I. Antiik.

Peateoseks oli Marol eepos ,,Aeneis". Vergiliuse narratiiv on põnev tänu oma ambivalentsusele, määramatusele, illusoorsusele, s.t. me ei tea kunagi, kes täpselt üht või teist lugu jutustab või vaatleb. Algusest peale on aga ka teisi jutustajaid: muusa, erinevad jumalad jne. Kuna jutustatav lugu tuleneb kahest allikast, Homerose eri eepostest, on jutustamistehnika üles ehitatud Iliase ja Odüsseia lugude omavahelisele opositsioonile. Samas on jutustatava aja ja jutustamisaja suhe pidevalt kõikuv. Tüüpiline näide on tapmis- ja suremisstseenid, mis kõik on venitatud eepiliste võrdluste, otsekõnede ja kirjeldustega tegelikkusest pikemaks. Päris-narratiivile on siin vähe ruumi, peaasjalikult tegeldakse toimunu kommenteerimise ja selle üle järele mõtlemisega. Jutustatav lugu on väga kindlalt jagatud raamatu piiridega. Teos koosneb 12 laulust, millest igaüks käsitleb absoluutselt terviklikku tegevust. 108

Kirjandus → Kirjandus
16 allalaadimist
Folkloristika alused
23
odt

Folkloristika alused

kaudu saab maailmas olevate asjadega suhestada. Kontekst: näide tänapäeva muistendist Helge Gerndt, ettekanne Tänapävea muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellest jutustamidest. TP muist- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub kogunemisel NB! Tunnetus mitte ainult tekst. Muist- pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid Muist- peegeldavad pigem fiktsionaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet Muist- seotud jutustamisaja kontekstiga, sh nt eriti meediatekstidega Muist on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride uurimise seisukohalt, hea teema arusaamade liikumisest. Tänapäeva muistendid on oluliselt seotud teiste infoväljadega. Kui muutub rahvaluule kui iseseisva teksti arusaam, kandub see üle ka minevikku. 70'ndate liikumine, rahvustelt väikestele rühmadele. Uurimisviiside muutumine 1970. aastateni esil liigikeskse ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade,

Muusika → Folkloori ?anrisüsteem
42 allalaadimist
Folkloristika alused
29
docx

Folkloristika alused

Helge Gerndt, ettekanne Ausburgis 2002 - Tänapäeva muistendi uurimine lähtub tänapäeva probleemidest ja sellet jutustamisest - Tänapäeva muistend- sõnas väljendatud ilming, et mõista paremini seda, mis toimub ­ kogumisel NB! tunnetus, mitte ainult tekst - Muistend ­ pigem kommunikatsioonivahendid kui autonoomsed üksiktekstid - Muistend ­ peegeldavad pigem fiktsonaalset lähiümbrust kui esteetilist tekstiloomet - Muistend ­ seotud jutustamisaja kontekstiga, sh näit. eriti meediatekstidega - Muistend on hästi liikuv üle keele/kultuuripiiride ­ uurimise seisukohalt hea teema arusaamade liikumisest Koguda tuleb kogu seda ümbritsevat konteksti. Uurimisviiside muutumine: 1970. aastateni esil liigikeskses ja strukturalistlikus uurimises pärimusnähtuse (kas teemade, motiivide või ülesehituse, seesmiste skeemide) levik selle ajal olid väljaspool teadust esil küsimused nähtuse tekkest ja kasutuskestvusest. Nt

Kultuur-Kunst → Kultuur
23 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun