,,Kilplased" Friedrich Reinhold Kreutzwald Selle raamatu peategelased on Kilplased, kes on pärit Uppakallo Kalkuni maalt. Raamatus jutustakse Kilplastest ja nende paljudest imelikkest tegemistest. Näiteks üks nende kõige imelikumatest tegudest oli minu arust, kuidas Kilplased soola külvasid. Veel oli imelik, et Kilplased ei mäletanud oma päritolu, sest nende ajaraamatud põlesid ära. Eriti mulle meeldis lugu, kus üks Kilplane viis oma poega kooli. Sellel hetkel oli poeg juba kolmekümne aastane. Lõpuks ei olnud koolmeister nõus uut õpilast vastu võtma. Nimelt Kilplane nõudis koolmeistrilt liiga palju ja korraga
kui paari sajandi vältel. Ometi ei hõlma tema elujuhtumised midagi üleloomulikku ega võimatut. Jättes kõrvale apokrüüfilise materjali, jutustab üldtunnustatud eluloovisand järgmist. Ta sündis Lu riigis, praeguses Shandongi provintsis. Tema perekond võis kuuluda aristokraatia hulka, kuid Konfutsiuse sünni ajal ei saanud nad tulusid oma maavaldustest. Konfutsius ise arvas, et ta elas rahutuil aegadel. Nii jutustakse, et ta isa paljakäsi üleval langevärava, et aidata oma kaaslastel põgeneda. Ometi polnud Hiinas veel alanud sõdivate riikide ajastu. Isa suri, kui ta oli vaid kolmeaastane ja üles kasvatas ta ema. Konfutsius ise tunnistab, et „mu noorus oli vaevarikas, seepärast oskan paljut“. Hilisema konfutsianistliku filosoofi, Menciuse sõnutusi teenis ta üksvahe kui „ladude eest vastutav alamametnik“, siis jälle, et „tema hooleks olid lambad ja kariloomad“
sõbralikult keelitavaid kõnetlusi; nende vastandiks karmid ja teotavad manamised. Vanimad, kõige laiemalt levinud meelitused on suunatud kaladele ja väikestele jahiloomadele. Loitsud on oma parimas osas värvikas luule, taudiloitsud võivad olla deemonlikult kirglikud ja ahistavad, karjaloitsudes ja jahiloitsudes sisaldub aga värsket vaba õhu luulet. Karujahi ja karupeietega liituvad runod Loitse loeti karu pesa poole suusatades. Jutustakse, kuidas kuuse oksad kumavad kuuna, männi oksad hõbedana jne. Kui karu oli tapetud, ei olnud oht möödas. Karu oli inimestest targem, vägevam. Et tema viha vältida, tuli kinni pidada traditsioonidest. Surnud karule sisendati, et tema surmas on süüdi röövlinnud või naaberrahvad või et see oli õnnetusjuhtum. Karu käteldi leppimise märgiks. Surnud karu tassiti külla saatmislaulude saatel. Peielaud meenutas pulmalauda. Laua otsas istus karule valitud peig või mõrsja
annaabi.ee 
