kirikud peavad olema lihtsad. Põhjused olid selles, et ordu tahtis reformatsiooni peata ja püüdis sekkuda Tlna linna asjadesse, mis tekitas väga suure rahulolematuse ja sellepärast mindigi kirikuid rüüstama.Algsed pm-ted olid siinsetele inimestele tundmatud! Tänu sellel, et Niguliste kirik jäi puutumatuks jäi alles kuulus maal ''Surmatants'' Notke poolt. Olukord vaibus umbes 1525, kõige suuremad jutustajad saadeti välja ja reformatsioon vaibus. Melchior Hoffmann-üks suurematest jutustajatest ja rahva ässitajatest(eelkõige Tartus) Vana-Liivimaal reformatsiooni pooldajad olid linnas olevad vaesed inimesed. Talupoegadeni see ei jõudnudki. Ka keskmise jõukusega linnakodanikud ja palju maa-aadlikke(feodaale) Feodaalid pooldasid, sest nemad allusid piiskoppidele ja ordumeistrile, nad tahtsid nõrgestada katoliku kirikut, et ise otsustusõigust saada rohkem. Pooldajateks olid aga vaimulikud,piiskopid,ordumeister.
mms://193.40.5.165/2005/Redel2005/Tiiu_Jaago3.wmv) - Argielulised teemad ja motiivid Küsimus uskumisest (kes usub: uurija, jutustaja, kuulaja) Juttude liigituse seos tekstivälise tegelikkuse kujutamisega: Jutu-uurimisel jutustamise uurimisele: Richard Viidalepp (1904-1986), Eesti rahvajuttude laadist, funktsioonist ja jutustajatest, käsikiri: 1965, avaldatud 2004 - Rahvajuttude esitamisolukorrad (kontekst: kes ja kellele, mis soodustab jutustamissituatsioone) - Jutustamise seos ametiga (nt jutustamine jahimeeste seas: 20. sajandi I poolel Mordvas jutustamisega mõjutati jahisaaki; Eestis siiski ajaviide) või keskkonnaga - Rahvajutustaja ja kuulajad (rollijaotus) lähtub jutustamise ja jutustajate kirjeldustest Näide: Jyrki Pöysä ettekanne ISFNR-i kongressil Ateenas juulis 2009
Sõjas surid eranditult mehed, aga liigjoomise pärast on oma otsa leidnud kaks naist ja üks mees. 5.4. Jutustuse sisu Igal tegelasel on oma lugu, mida ta jutustada tahab, ja igaüks teeb seda erinevalt. Igaüks jutustab ka erinevast asjast. Nii on võimalik tegelased jutustuse sisu alusel rühmadesse jaotada. Kõige suurema rühma moodustavad külaelanikud, kes jutustavad tervest oma elukäigust, või kajastatakse suurem osa sellest. Neid on kokku 90 ehk üle poole jutustajatest. 64 Teisel kohal on rühm, kuhu kuuluvad Harala elanikud, kes tõstsid esile mõne eredama episoodi oma elust. Selles rühmas on 33 inimest. Eredamaks episoodiks võib olla midagi halvamaigulist, nagu küüditajatele teejuhiks olemine (Arkadius Kütt) või kohtumine mõne meeldiva inimesega (Pärja Lumendi). Kolmandasse rühma kuuluvad inimesed, kes kirjeldasid seda, kuidas nad surid. Neid on kokku 15
annaabi.ee 
