" Koidula teises luulekogus ,,Emajõe Öpik" ilmusid paljud tema kuulsad isamaalaulud. Koidula hilisemad luuletused ilmusid peamiselt ajakirjanduses ja koguteostes. Tähtsuselt teisel kohal on Koidula loomingus näidendid. 1870. aastal avaldas ta ühevaatuselise külajandi ,,Saaremaa Onupoeg", mille lavastamine tähistab eesti teatri sündi. 1872. aastal ilmus tema kõige tuntum naljamäng ,,Särane Mul´k ehk Sada vakka tangusoola", mis on eesti esimene algupärane näidend. Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,Enne ukse lukkutamist", ,,Ainuke", ,,Toomiste küla ,,wesketondid"" ja ,,Loigu perenaine". Ärkamisaeg Lydia Koidula pühendas väga palju oma loomingust Eestile ja eesti rahvale. Tema teostes on väga palju isamaalisi laule ja luuletusi. Koidula kirjutised andsid hoogu rahvuslikule ärkamisajale. Samuti lauldi tema laule esimesel laulupeol. Küsimused Kus sündis Lydia Koidula? Kuidas kutsuti Lydia Koidulat lapsepõlves? Mitu venda ja õde tal oli?
kaval, rahaahne, toores, punapäine ja rõugearmiline Erastu Enn. Näidendi lahendus on õpetlik: Märt päästab Maie isa Peeter Pindi rumalast tangumüümise loost, kosib Maie ja ostab talu. Erastu enn kui kroonust kõrvalehoidja pannakse aga vangi. Koidula on kirjutanud veel kaks näidendit (,,Kosjakassed", 1870 ja ,,Kosjaviinad", 1880). Jutukirjanikuna jätkas Koidula oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külajuttude traditsooni. Tema jutuloomingust on õnnestunumad ,,enne ukse lukkutamist" (röögib talupoegade väljarändamisest), ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" (jutustab veskipoisist, kes püüab kuritöid varjata vagadusmaskiga; kõik 1868) ning ,,Loigu perenaine" (1881), mille sisuks on häsdas antud lubaduste hiljem unustamine. Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel. Koidula on Eesti esimene suur naisluuletaja. Tema isamaalaulude tähendus ei ole ajas kahanenud
mille lavastamine sama aasta jaanipäeval ,,Vanemuise" seltsis tähistab eesti teatri sündi. Edasi kirjutas Koidula näidenditest ,,Särane Mul'k ehk Sada vakka tangusoola" (1872), mis on ka tema kõige tuntum näidend, ,,Kosjakassed" (1870) ja ,,Kosjaviinad (1880). Peale näidentite ja luuletuste kirjutas Koidula ka jutte. Ta jätkas oma isa J.V.Jannseni alustatud õpetlike külzjuttude traditsiooni. Koidula jutuloomingust on õnnestunumad ,,Enne ukse lukkustamist", ,,Ainuke", ,,Tammiste küla ,,wesketondid"" ning ,,Loigu perenaine". Võrreldes Jannseniga, on Koidula jutulooming realistlikum ja põhineb rohkem Eesti oludel. Oma loominguperioodi vältel kirjutas ta 4 näidendit, 7 artiklit, 86 proosatööd ja üle 300 luuletuse. Tähtsus eesti kirjandusele ja kultuuriloole 1870. aasta jaanipäeval lavastatud külajant "Saaremaa Onupoeg" tähistas eesti teatri sündi
annaabi.ee 
