Tori paljand on üks väheseid devoni taimede leiukohti Baltimaades. Kohati võib liivakividel näha ka mergeldolomiiti püriidipesakestega. Allikad uuristasid liivakivisse kõrge ja sügava koopa. Eelmise sajandi keskel võis minna mööda koobast mitusada meetrit maasügavusse. Et käik oli suur ja ulatus kaugele, hakati seda kutsuma Tori põrguks. Laiemalt hakkas Tori põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel :ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala" jutulisas(1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. Tori põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii. Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937.a., suue langes sisse 1974 aastal.
Tabel 6. Samblikud Ladina keelne nimetus Eesti keelne nimetus Kaitsekategooria Dimerella lutea Virvesamblik, kollane II Võõrliikidest esineb Sosnovski Karuputke (Heracleum sosnowskyi) (Tori 2015a). 5 1.5. Kultuurilugu ja pärandkultuur 1.5.1. Kultuurilugu Laiemalt hakkas Tori Põrgu kuulsust koguma möödunud sajandi teisel poolel: ilmusid mitmesugused jutustused põrgust "Sakala" jutulisas (1878) ja "Postimehe" lõbulisas (1889). Tori Põrgust ei pääsenud mööda ka siinkandis elanud kirjanik Andres Saal oma ajaloolistes jutustustes. (Tori põrgu 2007) Tori Põrgu langes sisse 1908. a. See käinud nii: Põrgu kohal olnud mõisa põld. Sulane äestanud põldu, kui põrgu õhukeseks ja nõrgaks jäänud lagi sisse langenud. Hobused jäänud kindla maa peale ja tõmmanud sulase koos äketega august välja. Teine suurem varisemine oli 1937. a., suue langes sisse 1974. aastal
Perre sündis 12 last, ellu jäi 10. Anton oli 4. laps. Õpib algul külakoolis, siis vallakoolis. Hiljem väike Maarja kihelkonnakool ( ka Juhan Liiv oli seal õpetajana varem). Jakob Tamm töötas seal valmilooja. Mõjutused tugevad. Pärast asub Hugo Treffneri gümnaasiumi. Indrekusse kirjutanud Tammsaare palju endast. Sel ajal satub vaimustusse vene kirjandusest, eelkõige Tehhovist ja Dostojevskist. On neid tõlkinud ja neilt mõjutusi saanud. Esimesed trükised Postimehe jutulisas. Eksamid tegi Narva Gümnaasiumi juures. Asub tööle Tallinnasse ajalehe "Teataja" toimetusse. Vastutab kohalike sõnumite rubriigi eest. Hiljem saab teatud ja tuntud teatrikriitik. Teda hinnati sellena kõrgelt, plussideks see, et ei kuulunud ühtegi rühmitusse ja oli operatiivne kirjutaja ( väga kiire). 1905 läheb "Teataja" toimetus laiali. Tegutseb "Vaatleja" ja "Sõnumite" juures. Kirjutab üldse kultuurielust.
annaabi.ee 
