seiklustest. Ühes neist (vt KA) esitleb papp ennast kunstnikuna, lubades Prantsuse kuningale teha sellise "imemaali", mida näevad ainult seaduslikust abielust sündinud, mitte aga sohilapsed. Kui "maal" valmis saab, ei julge ei kuningas ise ega ta õukondlased tunnistada, et nad seda ei näe. Seesama motiiv, kuid maali asemel on kuninga rõivad, esineb Hispaania valgustatud kuninga Alfonso X Targa vennapoja JUAN MANUELi (XIV saj 1. pool) jutukogus "Krahv Lucanor" (vt RKA). "Imemaali" motiiv kordub veel ka Cervantese samanimelises Iühinäidendis XVII sajandi hakul. Hiljem tuntakse seda muidugi eeskätt taani muinasjutukirjaniku H. Chr. Anderseni töötluse järgi. Omaette nähtuseks sai hiliskeskaja luules v a ga n ti de ladinakeelne looming. Vagantideks (Id vagare 'rändama, hulkuma') kutsusid end enamasti rändurielu elavad alamast vaimulikkonnast
panema kirja küsimuse, millele vastas pärast tuntud lastekirjanduse autor Kristiina Kass. Parimatele loositi auhindu ning muidugi oli külas ka autor ise. Kristiinale ise meeldib olla väikeste laste seltsis, kes on usinad lugejad. Lastejutuõistlusel „Minu esimene raamat“ sai Kristiina koos teiste autoritega nt. Piret Raud, Reeli Reinaus ja Siiri Laidla võistlusel auhinnad parimate lastejuttude eest. Kuid tema raamatute juures on ka halb külg. Jutukogus „Peeter ja mina” tegutsevad õde-vend Ingel ja Peeter nagu väikesed huligaanid. Laste teod ületavad igasugused piirid. Ka lastekirjanduse õppejõud Mare Müürsepp nimetab raamatus olevaid seiku suurejoonelisteks sigadusteks. Halb on aga see, et kirjanik võib oma lõbusate lugudega jätta noorele lugejale mulje, et selline teistele inimestele kahjutegemine ja meelehärmi valmistamine on tore meelelahutus. http://lib.werro.ee/kalender/event/47-2016-laste-rmt-suvi, http://www.elk.ee/
ka Jüri Üdi luulega.Romaanis "Rahvusvaheline mees" kajastab Mutt oma kogemusi tööst välisministeeriumis. Raamatu nimitegelase prototüübiks on peetud toonast välisministrit, hilisemat presidenti Lennart Merit. "Grotesksusest hoolimata on "Rahvusvahelisest mehest" kujunenud mõjukaim Meri-aegse diplomaatia jäädvustus ja võib-olla isegi üks olulisemaid Eesti taasiseseisvumise kroonikaid," iseloomustab romaani Linda Kaljundi .Mitmes Muti jutukogus ja romaanis ("Fabiani õpilane" (1980), "Vana Fabiani nutulaul" (1988), "Rahvusvaheline mees" (1994), "Progressiivsed hiired" (2001)) on peategelaseks Fabian, Muti alter ego.2009. aastal ilmunud mälestuste III köites keskendub Mutt oma suguvõsale ja lapsepõlvele. 2010. aastal ilmunud III köide kujutab kooliaega, IV köide ülikooliaastaid. Marie Under Marie Under sündis 27. (15.) 03.1883 kooliõpetaja perekonnas. Hariduse sai ta Tallinna saksa tütarlastekoolist (1891-1900)
Vilepi proosaloomingus on Liisu-sari kõige paremaks näiteks lapselik-naiivse jutustamisviisi valdamisest autori poolt. Selline jutustamisviis välistab ka häiriva didaktilisuse. Puudub oma last imetleva ja/või teda pedagoogilise rangusega kasvatava täiskasvanu vaatepunkt. Tegevusele orienteeritud lugudes (Kollide-sari, Liisu-sari, ,,Jani seiklused Varjudemaal") kasutab Vilep rohkelt otsekõnet, mis annab ilma jutustaja vahenduseta edasi tegelaste tegusid ja mõtteid. Jutukogus ,,Lendav õunapuu" ja jutustustes ,,Vaikuse hääled" ning "Roosa printsess" on kirjeldamisel ja jutustamisel suurem roll. Dialoogi 48 vähesuse tingivad nende juttude üksildased lapsed. 3.6.2. Keel ja stiil Mida peetakse silmas, kui räägitakse kirjaliku teksti lapsepärasusest või lapsetasandist? Lastekirjanduse eripära juurde kuulub, et lastekirjanik peab looma adressaati silmas pidades
annaabi.ee 
