Õppinud lühikest aega Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis ja 1975-78 Villu Tootsi kalligraafiakoolis. Töötanud "Tallinnfilmis" nukufilmide kunstnik- lavastajana ning Tallinna Puhkeparkide Direktsioonis kunstnikuna, alates 1982. a-st vabakutseline kirjanik ja kunstnik. Kirjanike Liidu liige a-st 1991. Lastekirjandusse tuli 1982. a. raamatuillustraatorina. On illustreerinud üle 30 teiste kirjanike raamatu ja 25 oma raamatut. Lastekirjanikuna debüteeris 1985. a. jutukoguga Suure Kivi lood. Tänaseks on temalt ilmunud 26 proosaraamatut ja 2 lasteluulekogu, peaaegu kõik neist autori enda illustratsioonidega. Mitmekordne Nukitsa konkursi võitja. Henno Käo loomingus on oluline koht ulmelise kallakuga fantaasial. Tema teosed moodustavad omaette keeruka universumi, kus täiesti enesestmõistetavalt ning enamasti sõbralikult tegutsevad kõrvuti inimesed, loomad, eelajaloolised olendid, päkapikud, tondid,
kaubandus- ja Tartu kommertskoolis. 1919. aastal läks ta vabatahtlikult Vabadussõtta. Aastatel 1920-1921 jätkas Kivikas õpinguid Tartu Ülikoolis ajaloo, keele ja kirjandusteaduse alal. Seejärel töötas ta paar aastat ajakirjanikuna ning pühendas kirjanduslikule loomingule. 1944. aastal siirdus Kivikas sõja eest Soome ning sealt Rootsi, kus pidas töölise, arhiivitöötaja ja ajakirjaniku ametit. Albert Kivikas tuli kirjandusse realistliku jutukoguga ,,Sookaelad" (1919), mis räägib tema kasvukoha olustikust. 1920. aastatel kirjutatud asunikutriloogias ,,Jüripäev" (1921) , ,, Jaanipäev" (1924) ja ,,Mihklipäev" (1924) käsitleb kirjanik maatameeste ja talupoegade maareformist ajendatud vastuolusid. Erilisel kohal on Kivika loomingus Vabadussõja teema. Novellikogudes ,,Verimust" (1920) ning ,, Punane ja valge" (1927) kujutab ta sõja julmust ja mõttetust. Ükskõik kelle
nooremat pisiõde, kes tegutseb loodusnähtusele omase vääramatu jõuga, rääkimata peaaegu sõnagi. 42 3.5. Kunstmuinasjutud Heiki Vilep on kirjutanud peale ,,Kapiukse kollide" sarja veel kolm eraldiseisvat kunstmuinasjutuks liigitatavat raamatut: ,,Vaikuse hääled" (2004), ,,Jani seiklused Varjudemaal" (2004) ja ,,Roosa printsess" (2006). Temaatiliselt sobib jutustus ,,Vaikuse hääled" jutukoguga ,,Lendav õunapuu". Jutustust ,,Jani seiklused Varjudemaal" seob jutustusega ,,Kapiukse kollid" ühine peategelane ja seikluslikum aines. Jutustus ,,Roosa printsess" haakub Liisu-sarjaga oma selgelt määratletud adressaadiga, kuid sellega nende kahe teose sarnasused ka lõppevad. Vilepi kunstmuinasjuttudes esinevad tõsielu- ja fantaasiamaailm kõrvuti. Jutustuses ,,Jani seiklused Varjudemaal" on nagu ,,Kapiukse kollide" lugudes tegemist reaalmaailma sekkuvate fantaasiategelastega
annaabi.ee 
