sujuvalt. Teed tasandas ka õlipopulaarse sentimentalistliku romaani viljelemine 18.sajandi keskpaiku. Moraliseeriv, kaastunnet sugereeriv, religioosse värvinguga sentimentalistlik romaan tõi lugeja ette vooruslikku, kannatava inimese rahva hulgast ning kurjus leidis seal alati karistuse. Sentimentalismi tundelisus mõjus tollal väga värskendavalt ja elulähedaselt. Ka Eestis laialt levinud nn Jenoveva- ajajärgu jutukirjandusele oli sentimentalistlik romaan otseseks eeskujuks. William Blake , William Wordsworth , Samuel Taylor Coleridge, Robert Southey, Georg Gordon Byron, Percy Bysshe Shelley, John Keats, Walter Scott Percy Bysshe Shelley Sussexis Lõuna- Inglismaal sündinud Shelley pärines rikkast ja kuulsast aadlisuguvõsast. Vaimustunud juba õige varakult prantsuse valgustajatest, kujunes ta vabameelse vaadetega noormeheks, kellele polnud võõras ka mässuvaim. Esimesed luuletused kirjutas Shelley juba
17.saj oli Lä-Euroopas moes juhuluule. 18.saj algusest pärineb lõunaeestikeelne juhuluuletus Käsu Hansu nutulaul. Hans oli Forseliuse seminari lõpetanud eesti köster. Käsitleb Põhjasõja Tartu sündmusi 1704-08. Quandt andis välja I eesti k (lõunaeestikeelse) hernhuutliku lauliku 1741, millele on iseloomulik Lõ-Eesti keelekasutus, kuigi osaliselt on tekst kohmakalt tõlgitud ja sisu jääb arusaamatuks. Quandt pani Saksa vagade juttude tõlgetega aluse eesti jutukirjandusele. 1737 ilmus I lõunaeestikeelne jutuke "Se wagga Karjus, Hennig Kuse", kus innustatakse lugejat pühakirja lugema ja ilmalikest harjumustest loobuma. Raudiall avaldas ja tõlkis võõrkeeltest eesti keelde usuteemalisi traktaate, nt 1792 "Lühhikenne Oppus, kuis sünnis , seddä kallist Jesusse Kristusse Kannatusse Neddälid öige suures arwada" ja 1795 "Kikesuggutse Waimolikko Moistu- Könne". Raudiall tõlkis teose "August Gottlieb Spangenbergi ülle neide Paawli Sönnu".
Vennastekogudus kui esimene vaime liikumine talupoegade elus. Aitasid kaasa ka koolide rajamisele, negatiivseks küljeks aga rahvakultuuri lammutamine. Hernhuutlik kirjasõna levis eelkõige käsikirjalisena, sellesse kuuluvad pietistlike autorite (J.Arndt, H.Schubert) jutluste ja laulude tõlked, vennaste koostatud-kirjutatud jutlused, pihtimiskirjad, päevikud, olukirjeldused, aruanded. Hernhuutlaste trükki jõudnud raamatud lõid teatud aluse eestikeelsele jutukirjandusele. Vennastekoguduse koosolekud tõstsid esile ka küsimuste arutelu mõisnike vastu ja rahvarahutusi. Vennastekogudus võitles rahvausundi vastu, hävitati rohkelt paganlikke ja katolismi ajast pärinevaid pühapaiku, vennastekogudusega liitunud J.Chr. Quandt jätkas fanaatiliselt oma rünnakuid muistsete ohvrikohtade ja nende kasutamise vastu. Samuti püüti keelustada rahvalikke lustikombeid. Kõige esimeseks hernhuutliku erikirjanduse soetajaks Eestis kujunes Urvaste pastor Johann Christian
annaabi.ee 
