aastaarve, seda, mis võiks tasuv olla või mis oli ajalehtedes seisnud.“ („Dina raamat“ lk 180) Oma nina ei peaks toppima teiste vestlustesse. Kui rääkida kellegagi ja siis tuleb kolmas isik, kes hakkab vigu parandama, on see väga ebamugav. Võib-olla polegi see ebamugav parandajale, kuid kindlasti on see seda algsetele vestlejatele. Esiteks muidugi sellepärast, et kolmandal isikul ei olnud vestlusega mingit pistmist ja teiseks seepärast, et teiste jutuajamisse sekkumine on ebaviisakas. „Ludvig Napoleon Bonabarte oli Prantsusmaal keisriks saanud.“ („Dina raamat“ lk 211) Rohkem on Ludvig Napoleon Bonabarte tuntud kui Napoleon III. Napoleon III sai keisriks 1852. aastal (ema Kareni ja Dinani jõudis teade alles 1853. aastal). Temast sai Prantsusmaa viimane keiser. Keisriks saades lõi Napoleon III ka teise keisririigi. Tema monarhia kaotati peale 1870. aasta sõjakaotust
Kaetud lauas tuleb iga külalise jaoks arvestada 50 60 cm ruumi, Ka Rootsi laua puhul peab olema võimalik süüa istudes Püstijalapeole otstarbekas varuda rohkem Vastuvõtt ja lauaetikett Ametlik vastuvõtt Töine, konservatiivne ja väljapeetud Hoolikalt valitud külalised Ettekanded ja sõnavõtud on seotud vastuvõtu eesmärgiga Meelelahutuslik osa üldjuhul puudub Toit ja jook on kvaliteetsed, aga mitte esmatähtsad. Eelistatakse kerget alkoholi Kaaslane ei sekku ametiisikute jutuajamisse Riietus on ametlik, konservatiivne Kestus: 1,5 2,5 tundi Mitteametlik vastuvõtt Eesmärk on pakkuda meelelahutust Kutsutakse tavaliselt koos kaaslasega Vestlusteemade valik on vaba, töövestlused ei tohi üldist meeleolu häirida Riietus valitakse vastavalt ürituse etiketile Vastuvõtu kestus sõltub kutsujate võimalustest NB! Segaduste vältimiseks on vajalik vastuvõtu liik/teema kutsel selgelt sõnastada ja olla alati valmis üllatusteks. Kombineeritud vastuvõtt
35 mehed. Teie, Aramis, mille kuradi pärast küsisite te minult musketärimantlit, kui preestrikuub teile palju paremini istub? Ja teie, Porthos, kas te selleks kannate kuldset mõõgarihma, et selle külge õlest mõõka riputada? Ja Athos? Ma ei näe siin Athost! Kus ta on?» «Härra,» vastas Aramis kurvalt, «ta on haige, väga haige.» «Haige, ütlete te, väga haige? Mis haigus tal on?» «Härra, kardetakse, et tal on rõuged,» sõnas Porthos, soovides ka omalt poolt sõnakese jutuajamisse poetada. «See oleks väga hirmus, sest rõuged rikuksid kindlasti ta näo.» «Rõuged! Suurepärast muinasjuttu jutustate te mulle, Porthos! Rõuged tema vanuses? Ei, seda mitte! . .. Kindlasti on ta haavatud, võib-olla isegi tapetud. Ah! Kui ma seda teaksin! ... Neetud! Ma ei taha, et niiviisi mööda urkaid kolatakse, härrad musketärid, ei taha, et laskutakse tänavakaklustesse ja haaratakse mõõgad tänavanurkadel. Lõpuks ma ei