Nii tulid mehed, naised ja lapsed alasti ja palja jalu joostes Paidesse ja teatasid foogtile sellest halastamatust tapmisest, mis oli harjus sündinud. Nii tulid edasi ka kirjad Läänemaalt, mis olid sama sisu. Sellest kirjutas foogt ruttu ordumeistrile." Maikuu alguses kutsusid sakslased Paide ordulinnusesse neli eestlate ,,kuningat", et nendega nõu pidada. Jüriöö ülestõusu kirjelduse tähtsaim allikas, sündmuste kaasaegne Bartholomäus Hoeneke kirjutanud Liivimaa noorem riimkroonika jutsutab asjast nii: ,,Siis küsis meiser neljalt kuningalt, miks nad ometi sakslasi, noori ja vanu, nii armetult on tapnud ja surnuks löönud. Sellepeale vastas üks neist, neid olevat nii kaua piinatud ja vaevatud, et nad seda kauem enam sallida ega välja kannatada ei suutnud." Pärast seda saklased surmasid eestlastest läbirääkijad. Taanlaste palvel tulid ordu väed Harjumaale ja mässavad eestlased kaotasid Tallinna all peetud lahingu
,,Vihm teeb toredaid asju" (1969) ,,Voog ja kolmpii" (1971) ,,Põhjatud silmapilgud" (1990) ,,Maailma avastamine" (2005) 2.2 Novellid 2.2.1. Novellide iseloomustus 1970. aastatel hakkas Jaan Kross novellides, hiljem ka romaanides suureks kirjutama Eesti kultuuris ja Eestimaal tegutsenud inimesi. Nendeks olid näiteks Otto Wilhelm Masing, Kristian Jaak Peterson, Johann Köler ning Johann Voldemar Jannsen. Krossist sai Eesti kultuuriloo kroonik. Novelli vormis jutsutab Kross alati kellegi teise loo: kas siis koolivenna või sõbra. (Laanes, 2007) 2.2.2. Novellide loetelu ,,Neli monoloogi Püha Jüri asjus" (1970) ,,Michelsoni immatrikuleerimine" (1971) ,,Pöördtoolitund" (1972) ,,Rist" ,,Stahli grammatika" ,,Vandenõu" ,,Väike Vipper" ,,Järelehüüd Kuusiku peremehele" 6 ,,Minu onupoja jutustus" ,,Tuhatoos" ,,Pulmareis" ,,Eesti iseloom" ,,Põgenemine" ,,Vürst" ,,Morse" ,,Onu" ,,1941" 2.3. Romaanid
komöödiate eeskujul kirjutatud näidendeid. Vihjed kaasajale, esiplaanil armastus kui inimlik tunne. · Viimane itaalia renessansikirjanduse suurteos Tasso ,,Vabastatud Jeruusalemm": heitlik elukäik, vaimuhaigus, arvas et ta teos on liiga ilmalik kuigi inkivitsioonikohus seda ei arvanud, tagakiusamisparanoiad jne. Teos on oktaavides, ent erineb teistest Itaalia eepilistest poeemidest juba oma temaatika tõttu: jutsutab ajaloolistest sündmustest, paganate kätte sattunud Jeruusalemmast. Tal oli üsna ilmne kavatsus luua eepos, mis antiikeeposte eeskujuk jutustaks suurejoonelist ajaloolist sündmust ja tõstaks esile kangelasi. 12 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini 10. Renessansi humanistlik esseistika, publitsistika, satiir (XVI saj.) (RA, MKL,
annaabi.ee 
