– kapiitlisaal- istungite saal Kloostrid Tallinnas: kus kloostrid asususid, mis sajandil asutati, mille poolest need religioossed ordud üheteisest erinesid? Kloostrid asusid vastavalt ordule kas linna sees(dominiiklased)vüi linnast väljas (tsisterlased). Need ordud erinesid üksteisest nende töö kaudu. Laiemalt ehitati kloostrid eraldatud maa-alale, mille lähedal oli vesi, et saaks põldu harida. Dominiiklased olid keskendunud neid ümbritsevate inimeste harimisele. Nad pidasid jutluseid ning jagasid rahvale õpetust. Tsisterlased seetõttu hoidsid pigem rahvast eemale ning tegelesid raske füüsilise (nt põllutööga) tööga. Need kaks ordut olid pigem mõeldud meestele ehk munkadele, ning neile vastukaaluks saabus Eestisse mõne aja pärast birgitiinide ordu, mis oli suunatud pigem naistele, nunnadele. Kloostrid asutati Eestis 14. sajandil. Kes olid dominiiklased? Dominiiklaased olid üks kerjusordudest välja kujunenud ning, kes
aastal pühitseti ta piiskopiks. Mpho on samuti ülemaailmse AIDSi juhatuse esimees ning Tutu Instituudi asutaja ning tegevdirektor. Aastal 1997 diagnoositi Desmond Tutul eesnäärmevähk ja ta läbis eduka ravikuuri USAs. Hiljem ta sai Lõuna-Aafrika Eesnäärme Vähi Sihtasutuse patrooniks, mis loodi 2007. aastal. Raamatud ja filmid Tutu on seitsme jutluse kogu ja muude kirjutiste autor. · Lootus ja kannatused: jutluseid ja kõnesid, Skotaville, 1983. · Pole tulevikku ilma andestuseta, Doubleday, 1999 · Jumalal on unistus: Lootuse nägemus meie ajast, Doubleday, 2004 Tutu on samuti paljude raamatute kaasautor. · Lenda, kotkas, lenda! Christopher Gregorowski ja Niki Daly, 2003. · Kaastunde paik. Kenneth E. Luckman, 2001. Tutu on osalenud ka mitmetes saadetes ja filmides: · Epidemic Africa, 1999. · Bonhoeffer, 2003. · Nobelity DVD, 2006. Auhinnad
Taas kerkisid esile nõiad. Samuti puudus pastoreid, kes oleks oma veendumustele kindlaks jäänud ning, kellel oleks piisav haridus ning kõlbsus. Et turgutada rahvast ning inimesed taas usu juurde pöörduksid, hakkas rootsi võim luteri kirikut üles ehitama, see võeti esmaprioriteediks. See neil ka õnnestus, peagi oli valitsevaks usuks talurahava seal luterlus ning ka pastorid muutusid kõlbelistemaks ja haritumaks. Et usku paremini talurahvani tuua, hakati jutluseid pidama eesti keeles. Kui usk oli juba piisavalt kehtestunud hakkas rootsi võim agaralt välja juurima eestlaste muinasusku- hävitades hiisi ning ohverdus paiku. Algas ka eriti agar nõiajaht ja nõiaprotsesside aeg, mille ohvriks langesid tihti rahva aktiivsemad ja andekamad liikmed, näiteks rahvaarstid. Et kindlustada luteriusu mõju, pidasid võimud vajalikuks kirjaoskuse levitamist. Esialgu pandi maalaste lugema õpetamisel lootus köstritele, kuid neid oli vähe ja haridus puudulik.
(Otepää ja Lõhavere). Varbola Jaanilinn. Kaitsetarad, väravad, mullust ja puust, kuid ka kividest 23) Muinaseestlased austasid muinasjumalaid (animism) (saarlaste jumal Tarapita). Vägi oli looduslikes objektides, elusolendites ning sõnades leiduv eriline jõud või energia (veri, juuksed, küüned, hambad, süda, sülg) 24) Maailmapilt: ristiusu vastu polnud ei soodsam kui ka ebasoodsam kui teistel Euroopa rahvastel. Usuti preestrite ja munkade jutluseid ristiusust. !!!25) Saksa aadlikud, Taani ja Rootsi kuningriigid, kes soovisid vallutades laiendada oma piirkondi, sakslased, Rooma paavst, saksa kaupmehed. Läti ala ristisusustamine toimus läbi 3 piiskopi 26) Aastal 1199 pühitseti Albert Liivimaa piiskopiks. Temast sai edasise vallutussõja peamine juht ja organiseerija, kasutas osava diplomaadina ära vaenlaste omavahelisi vastuolusid. 1201 rajati Riia linna Väina jõe suudmesse
annaabi.ee 
