augustuse ajal toimus kultuuri areng, ta toetas suur ehitiste rajamist ning kirjameests loomingu jäädvustamist, riik roomlased kasutasid oma riigi kohta nimetust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. kõik roomlased moodustasid rooma rahava. kõik olid võrdsed, riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud magistraadid ja avanemate nõukogu senat, nobiliteet, kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda, armee tegi aja jooksul muutusi, armee moodustus elukutselistest sõjaväelastest, roomlastel oli võimas laevastik, parimad kindluse piirajad, milleks kasutati katapulte, sõjaväkke hakati värbama provintside elanikke, peamine väeüksus oli leegion, mis koosnes umbes 5000 mehest, kus rivistuti malelaua ruutudena
Ka edaspidi juihtisi rooma riiki eeskätt rikkad ja suursugused kodanikud; Kaheteistkümne tahvi seadused;pandi kirja esimsed rooma seadused. 3.Riik, õigus, armee Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta niemtust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid rooma rahava. Kõik olid võrdsed; Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud- magistraadid- ja avanemate nõukogu-senat.nobiliteet; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Vabariigist keisririigiks Rooma armee moodustus nüüd elukutselistest sõjaväelastest; puhkesid kodusõjad, senatil polnud võimalik väepealike ohjeldada,oli vaja kedagi, kes suudaks riigis korra taastada. Aastal 30 ekr võitis üks toonastest võimumeestets Octavianus- ustavate vägede toel oma vastased, kehtestades riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus
kehtestamist roomas. Ka edaspidi juihtisi rooma riiki eeskätt rikkad ja suursugused kodanikud; Kaheteistkümne tahvi seadused;pandi kirja esimsed rooma seadused. 3.Riik, õigus, armee Vabariik Roomlased kasutasid oma riigi kohta niemtust res publica, sest kogu rahavas võttis riigi valitsemisest osa. Kõik roomlased moodustasid rooma rahava. Kõik olid võrdsed; Riiki juhtisid igal aastal valitavad riigiametnikud-magistraadid- ja avanemate nõukogu-senat.nobiliteet; kuigi riiki jutisid aristokraatlikud ametnikud, võimaldasid rahvakoosolekud ka lihtrahval riigiasjades osaleda. Vabariigist keisririigiks Rooma armee moodustus nüüd elukutselistest sõjaväelastest; puhkesid kodusõjad, senatil polnud võimalik väepealike ohjeldada,oli vaja kedagi, kes suudaks riigis korra taastada. Aastal 30 ekr võitis üks toonastest võimumeestets Octavianus- ustavate vägede toel oma vastased, kehtestades riigis ainuvõimu ja võttis endale nimeks Augustus
kuid rikaste linnakodanike ja kuningate helded annetused lubasid rajada varasemast suurejoonelisemaid ehitusi. Linnadel oli piisavalt raha rajamaks uhkeid linnakeskuseid templite agoraa ja nõukogu hoonega (buleterion), samuti gymnasione kohalike spordi- ja hariduskeskusena; suuremates linnades ehitati mitmekordseid maju, erinevalt klassikalise perioodi valdavalt ühe- ja kahekordsetest elamutest. Püsisid ka vanad poliitilised traditsioonid. Nii Kreekas kui ka idamaadel jutisid linnu väärikamatest kodanikest koosnevad linnanõukogud, kelle otsused kinnitas rahvakoosolek ja viis ellu kodanike poolt valitud ametnikkond. Kuid klassikalisest perioodist erinevalt polnud enamus linnu enam sõltumatud, vaid allus ühe või teise hellenistliku kuninga ülemvõimule. Paljudes linnades oli kuninga garnison asevalitseja (epistates) juhtimisel. Linnad maksid enamasti andamit (phoros) ja kriitilises olukorras võis kuningas loota nende sõjajõudude toele.
annaabi.ee 
