Selle peale kolis ka Turu Akadeemia Helsingisse ja sellest sai Helsinki keiserlik Aleksandri Ülikool. Kuna ta oli nüüd kaugemal Rootsist jäi ka rootsi keele ja meele mõju väiksemaks. Peale seda rajati kõikjale professionaalne tuletõrje, kindlustusseltsid hakkasid tulekahjude hüvitamiseks raha koguma. Mõned aastad hiljem põlesid ka muud suuremad linnad. Peale tulekahju sai Helsingist tähtsaim linn. Siiski jäi ülemkohus Turku ja piiskopiresidents. Jaakko Juteini (1781-1858)- esimene tegelik soomekeelne kirjanik ehk kirjutas algupäraselt soome keeles. Sai äratuse Porthanilt, aga Viippurist pärit. Ta kirjutas näidendeid ja luuletusi. Kirjutas luuletuse, millest sai Soome mitteametlik hümn- Laulu Suomessa. Sõnum on selles, et kes künnab saab leiba, kes teeb tööd see saab tasutud, haridus on tähtis jne. ,,Ülesmärgitud mõtteid mitmel teemal"- kirjutas kuidas rahvas joob ja suitsetab liiga palju, pooldas usuvabadust jne
peamiseks eesmärgiks oli ühiselt harrastada Soome maad ja soome keelt arendavaid tegevusi, jälgida ja arvustada kirjandust. Porthan soome kirjanduse, ajakirjanduse, akadeemilise rahvusteaduse rajaja. Suuresti tänu tema poolt väitekirjana avaldatud Juusteni piiskopikroonikale hakkas tekkima ettekujutus soome rahvast, keelest ja ajaloost. Tulihingelisim rahvusaate kuulutaja oli Adolf Ivar Arwidsson: "Rootslased me ei ole, venelasteks me saada ei või, olgem siis soomlased!". Jaakko Juteini 1. soomekeelne ilmalik kirjanik, keda nii palju loeti. Snellman oli fennomaan. Ludvig Runeberg oli svekomaan. Sõnagi soome keelt ei osanud, oli soomekeelse kultuuri vastu, arvas, et soome keeles ei ole võimalik midagi kõrgkultuuri väärilist kirjutada. Fennomaanid hoiatasid liigse rootsi-(lääne)meelsuse eest. 19. saj. nad tegelesid soome keele ja kultuuriga. 19. saj. keskpaigani soosis võim nende tegemisi. Lönnrot ka fennofiil. 17
Isikupäraseim oli A.G Sjöstöm, kes rootsindas romaani keeltes kirjutatud luule ja antiikkreeka lüürika. Lisaks Linsenile tuleks nimetada veel G. Idman-Idestami. A. Poppius värske armastusluule ja humoristlik laul. Tuntuim luuletus on ,,Varblane". Ühines Turu romantikute rahvaluulearmastusega, kogus ja aitas koos oma sõbra J.J Pippingsköldiga sakslast H.R. von Schröterit soome rahvaluule tõlkimisel ja avaldamisel. Juteini ja Kallio Runebergi luuletuste ja ,,Kalevala" ilmumise eelsest ajast tõuseb lisaks Poppiusele esile vaid paar soomekeelset luuletajat. J. Jutein (Jakob Juden, 1781 1855) - Turu romantikute kaasaegne, kuid tegeles neist lahus (Viiburis), vaimselt kuulus Porthani valgustusaega. Kirjutas esimesed soomekeelsed näidendi ja novellikatsetused (nt näidend ,,Perekond"). Kirjutas sageli oma luuletusi ümber nii, et neil oli mitu versiooni
annaabi.ee 
