· KOIT JA HÄMARIK 2 ustavat teenrit Hämarik( pidi kustutama päikese ja peitma tule) ja Koit(valgusandja süütamine ja uue käigu valmistamine) Ühel vahetusel noorte läed ja huuledp puutusid. Vanaisa lubas neil naise-mehena tööd edasi teha. Noored aga seda ei tahtnud, et armastust noorena hoida. Ainult 1x aastas päikest üle andes, saavad nad suudelda. Ööbik hüüab ,,Laisk tüdruk, laisk tüdruk! Öö pikk!" · ENDLA JÄRV JA JUTA Jutale kuulus Endla järv ja tema kaitse all olid oru ja järve elanikud. Mäeseljakul kuulasid inimesed Juta imekaunist laulu ja armukaebusi. Juta armsan Ilmarise poeg Endel oli surnud. Ilmarine tegi neiule kuldse liniku, mille üle tõmmates too õnnelikku minevikku kallimaga nägi. Laenas ka surelikele oma rätikut ja sellest tulebki, et laulus ja jutus minevik jälle meile vaimusilmasde ette astub. · VANEMUISE LAHKUMINE
saab võidupärja Jutalt. Võitjat austavate piigade hulgas on ka Ülosse kiindunud Vaike. Vanem Vaho eestvõttel peetakse sõjanõu ning vastuseks viikingite röövkäikudele otsustatakse teha ühine sõjaretk Rootsi. Paraku jõuavad rootslased esimesena rünnata ning sõjasaagina viiakse kaasa Sigtunasse kaasa Juta. Ülo juhtimisel võetakse ette sõjaret Rootsi, kus Sigtuna valitseja Olav on vahepeal teinud Jutale ettepaneku saada tema kaasaks. Eestlase rünnak on edukas, Juta eestkostel jäetakse Olav ellu, kuid ta peab orjana kaasa minema. Võidukaid sõdalasi on tulnud tervitama kogu külarahvas. Ooodata on Ülo ja Juta pulmi. Ajal, mil Ülo jätab hüvasti oma sõjasalgaga, õnnestub Olavi põgeneda. Ta kohtab Jutat, avaldab talle armastust ning palub temalt abi. Juta appihüüete peale saabub Vaike, kes enda tunnetest võitu saades ründab Olavit
maksma ja Jutat vabastama. Sigtuna lossis vangis viibiv Juta igatseb kodumaa järele. Vürst Olav püüab lubaduste ja ähvardustega võita Juta armastust. Tuuakse teade, et eestlased ründavad linna. Juba tungibki Ülo oma meestega lossi. Sigtuna hävitatakse, Olav võetakse vangina kaasa. Saaremaal oodatakse pikisilmi vikerlaste tagasijõudmist, kes saabuvadki võiduga. Olavil õnnestub valvurite käest pääseda, ta püüab põgeneda ja Jutat kaasa viia. Ülo tõttab Jutale appi, kuid Olav tungib Ülole selja tagant kallale ja tapab ta. Ent põgeneda Olavil ei õnnestu ja ta kaotab mõistuse. Ooper lõpeb rahva itku ja Ülo põrmu põletamise tseremooniaga. Oli esimene eesti ooper.
komsomoli sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö. Sama päeva öösel kui Aarne
sekretär. Aarne käis kinos sõpradega. /-/ Tööpäev. Kuna oli kolhooside aeg, siis pidid ka koolilapsed minema appi saaki korjama. Nii läks Aarne koos klassiga nii kartulivõtule kui ka maisipõllule appi. Käidi ka õunaraksus. /-/ Peatükk ´poliitiline päev´, kus Aarne ja Arno räägivad maailma asju ja ka Jutast. /-/ Tantsupäev. Õhtul oli koolipidu. Rein Saluri laulis bugit, mis tollal oli rangelt keelatud. Seal üritas Ando Jutale läheneda kuigi hirm sai võitu. Jälle. Juta on tüdruk, kes meeldib Andole, kuid viimane ei julge ega oska kuidagi oma tundeid talle väljendada. Seal peol tantsis Üllar Kajaga ja Aarne Maiaga. Üllar oli justkui Maia sokutanud Aarne tüdrukuks. Sel õhtul saatis Aarne tüdruku esimest korda koju. /-/ Pühapäev. Jutustab kommunismist. Mainitud Jaan Gross. /-/ Päev uduga a la Remarque. Lumi tuli maha. Aarne esimene pikem suudlus Maiaga. /-/ Sama päeva öö
Ja nii tõidki Kustas ja Kaarel ema abiga Kustase asjad Võrkele. Üle poole maakonna levis jutt, et Tuisu Kustas on oma pea ikke alla pannud ja nüüd mõeldi, kas ta selle kõigega ikka hakkama saab, kuid Kustas oli oma uue kodu õues juba järgmisel hommikul töödega ametis. Ka Peeter aitas, kuidas sai ja ütles, et vaja veel linnas käia ja talu Kustase nimele kirjutada. Linnas tahtsid seda asja tähistada ja mõtlesid, et lähevad Jutale pansionaati külla. Sealt aga öeldi, et Jutat pole läks koos noormehega ära abielluma. Üllatunud mehed läksid siis teise kohta sööma ja sealt edasi bussi peale. Koju jõudes tuli Jüri vaatama, kuidas Kustasel läheb ja rääkis ka ühtlasi Juta saadetud kirjast, et tema ja koolmeister abielluvad. Kustas kirjutas talle Jüri palvel ka vastu, et äkki tuleks ikka Tuisule ja abiellus kirikus, kuid Juta vastas teise kirjaga, et nad registreerivad ennast linnas
sellise kuju, pinnavorm on tekkinud vms). Emajõge oli Vanaisa meelest vaja, et tulevane kuningas saaks jõekaldal jalutada. Kuninga eluase peaks ehitatama Emajõe sängist kaevatud mullast (muld korjati kokku ja loodi Toomemäeks, millest pidi saama kuninga kodu). Vanemuise laul tungib sügavale inimese südamesse ja liidab inimesi. Vanemuine leiab lapse – Juta, kelle armastatuks saab Ilmarise poeg Endel. Juta elab Endla järve ääres. Äiapapa Ilmarine kingib Jutale hõbetraadist imeliniku (liniku vaatamisega on võimalik taas minevikku läbi elada). Faehlmanni idee: rahvus, 9 millel on ühine olevik, ühine tulevik, on ka ühine minevik. Eestlane seisab näoga mineviku poole ja seljaga tuleviku poole – igatsetakse fiktsionaalse õnnemaa (= Kungla) poole. Faehlmanni lugu „Koit
annaabi.ee 
