Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS
Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS
Esindused olid paigad, kus kaupmehed viibisid, et kauplemistingimusi välja kaubelda (Londonis, Novgorodis jne) - Liit püsis 16. Sajandini ja siis lagunes kiiresti, kuna esile kerkisid regionaalsed erihuvid ja teiste maade (Inglismaa) kaubanduse tugevnemine. Lisaks Poola, Rootsi, Taani tugevnemine ja nende oma kaubanduspoliitika - Kristlus on süsteem, milles keskaeg toimis - Kuidas katoliku kristus valdavaks sai? - Riigi kiriku sümbioos kujunes Bütsantsis Keiser Justinianiuse ajal. 6 sajandil - Kirik võim mis pretendeeris riigi valitsejate ülemluseni - Esialgu oli kohalik kirik kohaliku valitseja võimu all - Keskaja kirikulugu on periodiseeritud mitmel moel: - Laias laastus kujunes keskaegne kirik karolingidest kuni 11. Saj keskpaigani - 11. Saj.13 saj lõpp kirik omandab universaalmonarhia jooned kirik kui aparaat - Hiliskeskajal kirik muutub tsentraalseks organisatsiooniks, kujuneb huvide põrkumine
Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 – 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see mošeeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS.
Bütsantsi ajaloo üks kuulsamaid valitsejaid on olnud basileus (keiser) Justinianus I (valitses 527 565). Tema valitsemise ajal oli riigi üks õitsenguperioode. Justinianuse I ajal saavutas Bütsants kõige suurema territooriumi: 534. aastal vallutati Pühja.Aafrika (purustati seal olnud vandaalide riik); 554. aastal ühendati riigi koosseisu suurem osa Itaaliast (purustati idagootide riik) ja paar aastat hiljem laienes Bütsantsi võim ka Hispaaniasse. Justinianiuse ajal ehitatakse lõplikult välja ka Konstantinoopol, mis muutub Euraasia kõige võimsamaks linnaks. Tähtsaim saavutus arhitektuuri vallas on Hagia Sophia katedraali (Püha Tarkuse katedraali) ehitamine. Pärast seda, kui moslemid 1453. aastal linna vallutasid, muudeti see moseeks. Riigi teine keskus tekkis Põhja-Itaalias Ravennas, kuhu rajati San Vitale katedraal. Teaduse vallas oleks suurimaks saavutuseks 4-osaline õigusdokument CORPUS IUS CIVILIS.
annaabi.ee 
