Balti provintsides. Retseptsiooni osaks oli ka Vene Impeeriumi justiitsreform, mis algas 1864.aastal, mis korraldas ümber justiitsasutuste süsteemi, korraldas milline peab olema kohtuprotsess, uurimine ja eeluurimine. Lähtuti euroopalikest eeskujudest, eriti Prantsusmaa eeskujust. Oluliseks põhimõtteks oli see, et eristati väga selgelt täitevvõim ja kohtuvõim. Varasematel aegadel oli tegu seisusliku kohtusüsteemiga Vene Impeeriumis, erinevatel seisustel erinevad kohtuasutused, justiitsreformi alusel moodustati uus ühtne üldkohtutesüsteem, mis mõistsid õigust erinevate seisuste üle. Esialgu ei puudutanud see reform Balti provintse, siia jõudsid need mõjutused mõnevõrra hiljem. Balti provintsiaalõigus Omalaadne katustermin, ühine nimetaja paljudele erinevatele õigussüsteemidele. Baltisaksa ajaloolased käsitlesid seda kitsamalt, nende jaoks kuulus Balti provintsiaalõiguse alla baltisakslasi puudutav, talurahvaõigused sinna ei kuulunud. 19
kontroll linnade juhtumises. Balti provintsides justiitsvallas algasid suuremad ümberkorraldused 1880. aastate lõpus. (justiitsreform). See puudutas eelkõige kohtuasutusi, ´korraldati ümber vene eeskujude järgi. Võeti vastu uued protsessiseadustikud (kriminaal ja tsiviil protsessid). Mis aga balti provintsidesse ei jõudnud, oli vandekohtunike süsteem. Balti provintsiaalseadustiku kaks esimest osa pmst muutusid kehtetuks justiitsreformi käius. Balti Eraseadus aga kehtis edasi suures vallas veel. Juriidiline haridus ja õigusteadus. Balti provintsiaalõgusega ei tegelenud ei rootsi ega saksa ülikoolid, niiet kui 18 saj keegi isik sai kohtunikuks, siis oma vajalikud oskused pidi ta omandama töö käigus. 18. sajandil kohtus töötamine ei eeldanud eriharidust (olid kas linlased või rüütelkonna liikmed jne), ei pidanud olema õigusteaduslikku haridust. 19. saj see olukord muutus, Tartu Ülikooli taasavamisega 1802 aastal
Nepp tähendas täielikku isemajandamist kõigis majandusharudes ülalt alla. Kooperatiivid arenesid nii põllumajanduses kui tööstuses. Riik säilitas aga oma kontrolli ja juhtiva osa majandussüsteemi reguleerimisel. Toimusid ka mitmed olulised reformid nagu rahareform, kus käibele tuli uus rahaühik tservoonets, mis oli kindlustatud väärismetalliga. Nii peatati inflatsioon. SISEPOLIITIKA. Majandusreformid eeldasid ka sisepoliitilisi reforme. Eeskätt tuleks siin nimetada justiitsreformi, mille käigus loodi Siseasjade Rahvakomissariaat (NKVD) ja selle juurde Riiklik Poliitvalitsus (GPU). GPU muutus sisuliselt iseseisvaks riigi julgeoleku organiks, millele oli allutatud võitlus spionaazi, banditsismi ja salakaubaveoga. ka võis ta inimesi kohtuväliselt karistada. Kuni 1926. a. juhtis GPU tööd F. Dzerzinski. Jätkus poliitiline terror, laienes kontsentratsioonilaagrite süsteem, maalt saadeti
annaabi.ee 
