Selle käigus arvati 1926. a välja KK Büroost Zinovjev, Kamenev ja Trotski. Viimane saadeti 1929. a NSV Liidust välja 1929-1930 vabastati KK Poliitbüroost Buhharin, Rõkov, Tomski. Nad hukati. 7-st KK Poliitbüroo liikmest jäi 1930. a alles vaid Stalin. Kohtualustelt oli ära võetud võimalus ennast kaitsta. Näiteks kohus geniaalse geneetiku Vavilovi üle kestis vaid mõne minuti. Ta mõisteti surma, hiljem asendati see 20 a vangistusega. Kohus Krõlenko üle (Oli justiitsasjade rahvakomissar) kestis 20 min, protokolli pikkus oli 19 rida. Kohtuotsus mahalaskmine. Mitmed Stalini lähimad kaastöötajad surid kahtlastel asjaoludel. Aktiivne trotskismiga võitleja Frunze suri 1925.a operatsioonilaual. Felix Dzerzinski tema süda jäi seisma, kui pidas kirglikku kõnet opositsiooni vastu KK juulipleenumil 1926. aastal. Stalini isikukultuse kujundamises on suur roll Vorosilovil. Partei 14. kongressil 1925.
Juunis-juulis 1930 toimus partei 16. kongress. Selle järel valitud poliitbüroosse ei kuulnud enam Tomski, sama aasta lõpus heideti välja ka Rõkov. Rõkovi asemel uueks Rahvakomissaride Nõukogu esimeheks pandi Molotov, uueks välisasjade rahvakomissariks sai Maksim Litvinov (1876-1951). Majanduse juhtimisel väga mõjukaks institutsiooniks kujunes Riiklik Plaanikomisjon (Gosplan), mida 1930 asus juhtima Kuibõsev. 1931 sai justiitsasjade rahvakomissariks ja peaprokuröriks kunagine armeejuht Krõlenko. NKVD etteptsa jäi Menzinski, kes aga oli üsna kehav tervisega. Reaalseks sisejulgeolekujuhiks kujunes Menzinski asetäitja Genrihh Jagoda (1891-1938). 1.12.1934 mõrvati segastel asjaoludel Leningradi parteijuht Kirov, keda peeti üheks võimalikuks Stalini mantlipärijaks. On kahtlustatud, et korraldus selleks tuli Stalinilt endalt eesmärgiga leida ajendit ebasobivate parteiliikmete kõrvaldamiseks. Järgnes nn. suur
Bürgermeistrite ja raehärrade arv sõltus linna suurusest. Teatavad traditsioonid eeldasid nt, et Tallinnas oli 4 bürgermeistrit (linnade juures suurim b-m arv, ka Riias 4), Riias raehärrasid 16 ja Tallinnas 14. Narva 18. sajandi elu eeldas kahe bürgermeistri olemasolu. Ka Tartus ja Pärnus oli 2 bürgermeistrit. Raehärrasid on Tartus 6, Pärnus 4, Narvas tavaliselt samuti umbes 6 raehärrat. Bürgermeistrid olid oma ametiülesannete poolest ära jaotatud üks neist tegeles justiitsasjade ja kohtukorraldusega (justiitsbürgermeister), kes ei tegelenud majandusasjadega, nt ei olnud kaupmees. Väljaõppelt jurist, teinud linnavalitsuses karjääri oma seadusetundmise kaudu. 18. sajandil hakatakse üht bürgermeistrit nimetama ka politseibürgermeistriks (Tallinnas). Narvas oli traditsioon teistsugune, ühte bürgermeistrit on nimetatud kommertsbürgermeistriks (linna kaubanduse ja käsitöö juhtimine). Igal bürgermeistril oli oma sektor, mille eest ta hoolitsema pidi. 18.
annaabi.ee 
