Kontrolliks viseeritakse ühes vertikaalringi asendis võimalikult kõrgele punktile hoone seinal, viiakse pikksilm horisontaalasendisse ja märgitakse niitristi vertikaalniidi järgi punkti projektsioon seinale. Sama kordub vertikaalringi teises asendis. Kui mõlema punkti projektsioonid mahuvad niitristi bisektorisse, on nõue täidetud. Vastasel juhul on tegemist nn inklinatsiooniveaga, st horisontaaltelg ei ole horisontaalne. Uuematel teodoliitidel justeerimise võimalus puudub või tehakse seda spetsiaalses töökojas. Optilise tsentriiri viseerimistelg Kontrolliks seatakse teodoliidi põhitelg vertikaalseks, statiivi alla asetatud paberile märgitakse niitristi keskpunkti asend. Järgnevalt pööratakse alidaadi 180 kraadi ning märgitakse paberile teistkordselt niitristi keskpunkti asend. Kui kahe märgitud punkti omavaheline kaugus jääb vahemikku 1 kuni 5 mm, on nõue praktiliselt täidetud. Suurema
Juhul kui on tegemist ainult vertikaalrefraktsiooni kaasmõjuga, võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse.
vertikaalnurkade mõõtmist.Juhul kui on tegemist ainult vertikaalrefraktsiooni kaasmõjuga, võib see ulatuda 0.7 sek., kuid erandjuhtudel 10..20 sek.Refraktsiooni mõju vähendamiseks kasutatakse järgmisi meetmeid: jõgesid ja orgusid tuleb ,,lõigata" vaatekiirega täisnurgi, järvi ja niiskeid nõgusid sümeetriliselt. Vaatekiire ligidal ei tohi olla päikeses kuumenenud pindu. Instrumentaalne viga peaks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud mõõtmistingimused.Komponendid: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfookuseerimise viga, limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga,teodoliidi vertikaaltelje kalle.Reduktsiooniviga- on prisma tsentreerimine vaadeldavale puntkile nihkega. Tsentreerimis ja reduktsioonivea vähendamiseks kasutatakse kolme statiivi meetodit, mille puhul nimetatud vead lokaliseeritakse käigupunktidesse.
Selle punkti normaalvoi ortomeetriline kõrgus on geodeetiline kõrgus. 14. Instrumentaalsed vead nurgamõõtmisel: kollimatsiooniviga, pikksilma pöörlemistelje kalle, ümberfokuseerimise viga, limba ja alidaadi ekstsentrilisusest tingitud viga, limbi jaotiste ebavõrdsusest tingitud viga, teodoliidi vertikaaltelje kalle. Instrumentaalne viga paeks võrduma instrumendi juhendis toodud nominaalse väärtusega, millele lisanduvad justeerimise ebatäpsused ja teatud määtmistingimused. 15. Instrumentaalsed vead mis kaovad tööl kahe poolvõttega. Poolvõtetes on kolimatsioonivea mõju vastandmärgiline ja seega elimineerub. Pärast seda, arvestades, et nurga haarade suundade võrdsete seniitkauguste puhul on nurga väärtus kolimatsioonivea mõjust vaba. Limbi ja alidaadi ekstsentrilisusest tingutud viga. Tänapäeval instrumentide valmistamise tehnilise taseme puhul
Seega järeldub, et justeerimine on menetluse kulg, mis nõuab tehnilist vahelesegamist. Viimane aga muudab mõõtevahendi karateristikuid: ankur justeeritakse soovitud võnkesagedusele spiraalvedru jäikuse muutmisega. Mõõtevahendit saab justeerida ka võrdlemisel järgu võrra täpsema mõõdu või mõõduvahendiga, paigutades selleks mõõtevahendisse mingi muutuva lüli. Ka skaalamärkide märkimine näidikule mõõtevahendi valmistamisel kuulub justeerimise hulka. Eeltoodu viitab kokkuvõttes ühele justeerimise põhilisele tunnustegevusele tehnilisele vahelesegamisele. Lisaks mainitule kasutatakse kasutatakse justeerimist vahel ka mõõtevahendi talitusvõimeliseks tegemise või mõõtekompleksi elementide paigutamise tähenduses. Väljaspool mõõtetehnikat kasutatakse aga justeermist täpse paigaldamise mõttes, nt teleskoobi või suundantenni justeerimine. 68. Kalibreerimine
Kui lati telg on paralleelne ripploodi nööriga ( vaadates eest ja küljelt), siis on ümarvesilood õigesti kinnitatud. Nivelliiri abil kontrollides asetatakse latt umbes 40 m kaugusele ja suunatakse looditud nivelliiri pikksilm püstloodi seatud latile. Kui pikksilma niitristiku vertikaalniit on paralleelne lati teljega nii eest- kui külgvaates, siis on nõue täidetud. Vastasel juhul on vaja muuta ümarvesiloodi asendit vesiloodi justeerimiskruvidest. Vesiloodi justeerimise ajal toetatakse latti kahe kepiga. Justeerimist korratakse seni, kuni vesiloodi mull jääb keskele mõlemas asendis ja lati telg paralleelseks niitristiku vertikaalniidiga. Lati konstandi määramiseks asetatakse latt maasse löödud vaiale või ''konnale'' vertikaalselt, 20 m kaugusele nivelliirist. Võetakse 3 lugemit lati mustal ja punaselt poolelt horisontaalse viseerimiskiire järgi. Seejärel muudetakse instrumendi kõrgust vähemalt 3 cm võrra ja võetakse uued lugemid
annaabi.ee 
