hulgast. VENESTUSAEG Vene keele ja meele peale surumine, vene trsaari riigi äärealadel. *Ettevalmiustades venestamist jäeti tsaari valitsuse poolt kinnitamata balti aadlite privileegid. Peterburis hakati uurima balti sakslaste vatu esitatud kaebusi. Balti kumberman. Saadeti olukkraga tutv. Senaator Manassei. *Nim. Ametisse uued kubernerid *hakati soodustama õigeusu levikut. Rajati kuremäe klooster, nevski katetral, tartu ülikooli venestamine-> Jurjevski universitet venestamise mõju-jötkus rahvusliku liikumises languses. Uute liidritena ilumuvad 1890ndatel j.kõrv ja h.treffner. H.Treffner-Tatrusse tema nim. Kool K.A.Hermann-"postimees" J.Kõrv-leidis venestamise positiivseid jooni ning püüdis neid rakendada võitluses aadliga V.Reimann Pani aluse eesti ajaloo ja kultuuriloo teadsulikule uurimisele. + "postimees" Vennastekoguduste tähtsus-lõpetati kõrsis käimine, uut moodi muusika ja lauluvara, kirjaoskuse
18241855 olid korporatsioonid ametlikult keelatud, 1862. aastal korporatiivne üliõpilasriik legaliseerus. Eesti üliõpilaste koondumine algas 1870. aastal "Kalevipoja" ühislugemistelt. Kalevipoja õhtutelt sai alguse Eesti Üliõpilaste Selts (18731881 tegutseti selts Vironia nime all). 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi lipp, sini-must-valge trikoloor. 1889. aastal alanud venestuslaines muudeti Tartu ülikool tavaliseks kõrgemaks õppeasutuseks Imperatorski Jurjevski Universitet. 1895 kehtestati õppekeeleks vene keel. Hoolimata suurtest muudatustest üliõpilaskonnas ja professuuris jäi Tartu vene ülikool rahvusvaheliseks teaduskeskuseks. Tartu ülikooli erilisus Venemaa kontekstis seisnes selles, et ta haris impeeriumile kõigis teadusvaldkondades silmapaistvaid teadlasi ja kõrgemaid riigiametnikke, eriti õiguse ja diplomaatia valdkonnas. Maailmasõja keerises häiris 1915. aastast alates akadeemilist elu ülikooli varade ja isikkooseisu evakueerimine
kohtadel keeleteadlased K. A. Hermann ja M. Veske. D. H. Jürgenson TARTU ÜLIKOOL (4) Eesti Üliõpilaste Selts 1889. aastal alanud 1873–1881 tegutses venestuslaines muudeti selts Vironia nime all tavaliseks kõrgemaks 1883 registreeritakse õppeasutuseks ametlikult Tartu Imperatorski Jurjevski ülikooli juures Universitet 1884. aastal pühitseti Eesti Üliõpilaste Seltsi 1895 kehtestati lipp, sini-must-valge õppekeeleks vene keel trikoloor. Teaduse areng, teadusseltsid 1838 Õpetatud Eesti Selts (Tartus) Antakse välja saksakeelseid toimetisi. Ilmub saksa- ja eestikeelse rööptekstiga “Kalevipoeg” (1857–1861). Seltsi eeskujul asutatakse ka mujal Eestis teaduslikud seltsid: nt. Viljandi Kirjanduslik Selts jt.