see on loodud, on alati olemas. Teatud juhtudel lööb see erinevus juristide ja mittejuristide vahel välja eriti tugevalt. Eriharidusega jurist saab aru miks teatud juhtudel kohtud teevad teatud otsuseid ja miks seadused on sellised nagu need on. Mittejuristi jaoks võivad aga kohtuotsused tunduda ülekohtused ja seadused liiga jäigad. Probleem tekibki sellest, et juristid räägivad nö oma keeles, on liialt valdkonnas sees, kaotades võime vaadata asju tavakodaniku seisukohast, mistõttu juristkonna tegevus jääbki tihtipeale laiema üldsuse jaoks arusaamatuks ja kaugeks. Meedia on aga meedium, mille kaudu edastatakse võimalikult suur hulk erinevaid teemasid ühiskonnani. Meedia on vahelüli mille ülesandeks on avalikkuse suurendamine erinevates ühiskonna osades, nende osade sidumine üksteisega ja teatava kontrolli ja kriitika edastamine, juhtides tähelepanu valupunktidele ühiskonnas, sealhulgas ka probleemidele õigussüsteemis.
omakeelsed oskussõnad: tõotama, vanduma ja sõna kuulja. Ridamisi hakatakse eesti keelseid Si välja andma juba 19.saj alguse. Eestimaa talurahvaSe, stoikud. Sõnad nagu peremees, talupoeg, põllumaa. 1816. Eestimaa Talurahva S. 1820. Lihtlandimaa talurahva S: emak, isak, nadu, küli jne. Kreutzwald: kasutas võõrsõnalisi termineid – apellatsioon, deebet, dokument, servituut. Samuti omakeelsed uustuletised – ametnik, kohtunik, omanik, volinik, vastanik. Enne Eesti rahvusest juristkonna teket sõltus Se tekst suures osas juhusest. Õteaduse sihiteadlikust arengust ei saanud juttu olla. Tõlgendajad olid muulased. Tihti esines sisulisi puudujääke ja nende uurimine võis anda äraspidise tulemuse. Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20. saj alguseks oli üldkeel läbi teinud suurema arengu, jäi põhja-Eest. Selle sajandi teisel kümnendil tegui kirjakeel. tseti keele reformimisega. Ka algas 1920ndatel Õsõnavara põhjalik uuendamine. 1920
Allikas: Vettik. Kull Eelugu: Varaseim säilinud maakeelne juriidiline tekst pärineb 16. saj teisest veerandist - see on sõdurivanne. Ridamisi hakatakse eestikeelseid seadusi välja andma 19. saj alguses. 1802. a ilmub nn Iggaüks - seaduse nime all tuntud regulatiiv. Järnevalt "Eestima Tallorahwa Seadus, Moisawannemattest noutud ja meie Sure armolisse Keisri Herrast kinnitud, 1805. aasta sees" jne. Enne Eesti riigi ja oma rahvusest kõrgharitud juristkonna teket sõltus õiguskeele areng paljuski juhusest. Puudus õiguskeele sihiteadlik kujundamine. Seadused olid ebaselgelt sõnastatud ja see põhjustas nt 1856. a Mahtra rahutused. Õigussõnavara kujunemine 1920-1940 ja oskussõnade komisjon: Oskuskeele aluseks ja eelduseks on üldkeele teatav tase. 20. saj alguseks oli üldkeel läbi teinud suurema arengu. Selle sajandi teisel kümnendil tegutseti keele reformimisega. Ka algas 1920ndatel õigussõnavara põhjalik uuendamine. 1920
annaabi.ee 
