on selline mõtlemine, kus miski seisab seadusest kõrgemal/seaduse kohal. Jutt on väärtusmastaapidest. Need peaksid olema aluseks meie korrastatud mõttele, kuid ka seadusloojale/rakendajale omased. See pole puhtalt normikeskne arusaam õigusest, vaid midagi enamat. Reaalsete huvide, kirja pandud mõistete/normide ja poliitiliste võimusuhete kõrval tuleb näha väärtusi see on väärtusjurisprudents. Süsteemset käsitlust seaduse mõttest ja eesmärgist teadasaamisest nimetataksegi jurisprudentsiks. Tegemist on õigusteaduse osaga, mida huvitab objektiivne ehk kehtiv õigus. Jurisprudents asub õiguslikule tegelikkusele väga lähedal, võrreldes teiste õigusteaduse harudega (õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu). Lausa kõige lähemal. Väärtusjurisprudents saavutab oma tähenduse seeläbi, et ta tunnustab ja on seotud seadusest kõrgemalseisvate või seadusele ,,eelnevate" väärtustega. Väärtusmastaabid peavad olema aluseks õiguslikule
tõlgendamisele. Küsimused seadusest kõrgemalseisvatest väärtusmastaapidest on jurisprudentsi küsimused. Jutt on sellest, et juriidiline otsustus peab olema väärtusotsustus. Väärtusjurisprudentsi näol on tegemist tänapäevase arusaamaga, kuidas jõuda Se abil ja Se kaudu Õele vastava – õiglase – lahenduseni. Väärtusjurisprudents on XX sajandi jurisprudents. Süsteemset käsitlust Se mõttest ja eesmärgist teadasaamisest nimetataksegi jurisprudentsiks. Tegemist on Õteaduse osaga, mida huvitab objektiivne ehk kehtiv Õ, kehtiva Õe keel. Jurisprudents on objektiivset Õt (kehtivat Õt) seletav teadus. Jurisprudentsi kutsutakse ka Õe dogmaatikaks. Juriidilist probl lahendama asudes tuleb küsida Õnormi kehtivuse ehk objektiivse Õe järele ning seejärel normi mõtte ja sisu järele. 6
väärtusjurisprudents. Väärtusjurisprudents ei ole algoritmidele suunatud mõtteviis – see on avatud mõtteviis, kus peetakse silmas tüüpilisust. Väärtusjurisprudentsi näol on tegemist tänapäevase arusaamaga, kuidas jõuda seaduse abil ja seaduse kaudu õigusele vastava – õiglase – lahenduseni. Väärtusjurisprudents on XX sajandi jurisprudents. Süsteemset käsitlust seaduse mõttest ja eesmärgist teadasaamisest nimetataksegi jurisprudentsiks. Tegemist on õigusteaduse osaga, mida huvitab objektiivne ehk kehtiv õigus, kehtiva õiguse keel. Jurisprudents asub õiguslikule tegelikkusele väga lähedal, võrreldes teiste õigusteaduse osadega (õiguse filosoofia, õiguse sotsioloogia, õiguse ajalugu). Lausa kõige lähemal. Jurisprudents on objektiivset õigust (kehtivat õigust) seletav teadus. Jurisprudents on esimene õiguse kohta küsimise viis, mis kujunes Vanas Roomas, kus õigusteadus sündis.
annaabi.ee 
