tähtsamad riigiam etid ja paljud neist olid provintside asevalitsejad. 2) ratsanikud need olid teatud varandusliku positsiooni saavutanud roo mlased, kes tegelesid ka kaubandusega. Senaatorid ja ratsanikud olid patroonid. 3)käsitöölised ja vabad talupojad 4) proletaarid nad olid k õige vaese mad elanikud, püsiva töö ja elukohata, siiski olid ka ne mad roo ma kodanikud, se e tähendab vaba ja k õigi juriidliste õigustega . *orjad kuna roo ma kasvas vallutuste tagajärjel ja siis suurenes orjade hulk , nii muutus roo ma ühiskond tugevalt orjanduslikuks ja hilje m tõi see kaasa suuri problee m e. Ristiusu tekkimine. Elu ajal oli jeesust järginud teatud õpilaste ring jüngrid. Lähe maid jüngreid oli 12 ja neid hakati ni metama apostliteks. Pärast jeesuse ristilöö mist tekkis jüngritel veendu mus, et jeesus on surnuist üles äratatud, sellel veendu musel hakkas kujune ma ristiusk
Teisisõnu juriidiline kohustus on vajalik käitumine, mida tuleb teostada subjektiivse õiguse kandja huvides. Vajaliku käitumise määr peab tulenema objektiivsest õigusest (mitte igasugune käitumine pole juriidiline kohustus). Täieliku õigusliku võimu aksepteerimine on kolmandate isikute poolt tegevusetus, omaniku nõudeõiguse aksepteerimine täieliku õigusliku võimu rikkuja poolt aga tegevus. 3. Õiguse subjektid. On subjektiivsete õiguste ja juriidliste kohustuste kandjad ehk need isikud, kes osalevad õiguslikus elus. Füüsiline isik on inimene. Ainult inimene on õigustatud ja kohustatud Seaduses sätestatud juhtudel on juba inimloode õigusvõimeline alates eostamisest, kui laps sünnib elusana. Näiteks antiikmaailmas orjad polnud õiguse subjektideks. Igal inimesel on õiguvõime ja teovõime. Objektiivse õigusega on kindlaks määratud milliseid õigusi saab inimene omada ja milliseid kohustusi kanda. Õigusvõime on inimese võime
käitumise(õigused ja kohustused), Sanktsioon näitab riiklikku mõjutusvahendit, mis kuulub rakendumisele dispositsiooni nõuete eiramises hüpoteesi tingimustes. Õigusnorme võib liigitada vstavalt eesmärkidele: 1) regulatiivsed õigusnormid- nad on vahetult suunatud ühiskondlike suhete reguleerimisele, annavad suhetes olenevalt õigused ja kohustused, neid nim õigustkehtestavateks normideks. Eesmärgiks suhteloomine mitte kaitsmine 2) kaitsvad õigusnormid juriidliste vastuse vahendite kehtestamist ehk reguleerivad riiklikke kaitsevahendite kasutust N: kriminaalõigus Õigussüteem Igas ühiskonnas kehtib loendamatu hulk õigusnorme, kusjuures neil on erinev sisu ja väljendusvorm. Vaatamata sellele ei kujuta nad endast mehaanilist summat, vaid teatavat kvalitatiivset määratletavat ühtsust ehk õigussüsteemi. Filosoofid väidavad, et süsteem
annaabi.ee 
