Põhistatuse nõue tähendab seda, et kõik asjasse puutuvad faktid peavad olema põhjalikult ja objektiivselt välja selgitatud ja tundma õpitud ning rakendamise otsus peab tuginema ainult antud asja faktilisele alusele. Kõik tõendamata ja kahtalsed faktid jäetakse asja lahendamisel tähelepanuta. Otstarbekohasuse nõuet käsitletakse kahest erinevast aspektist. 1) Seadus ise annab ainuvõimaliku otstarbekohase lahendi kõikidele juriidlist tähendust omavatele suhetele. Seadusest kinnipidamine on kõige otstarbekohasem tee. 2) Seadusega antud raamides tuleb kuriteole ja kurjategijale rakendada kõige otstarbekohasemalt mõjuvat karistust. Subjekti käitumist tuleb reguleerida nii, et normi realiseerimine oleks kõige efektiivsem. Õigluse nõue tähendab, et õiglane on selline otsus, milles väljendub rahva õiglustunne ja mis on seetõttu õige nii riigi kui ka rahva seisukohast vaadatuna. 5
ülikoolid pole. Veel: · Eesti Pank · Rahvusooper Estonia · Rahvusraamatukogu · ETV Ministeeriumi poolt hallatavad asutused tahavad saada staatusesse avalik-õiguslik juriidiline isik: · Hüvitusfond · Haigekassa · Töötukassa · Kaitseliit Osad on korporatiivset liiki, teised on sihtasutused. Juriidilise isiku asutamine · Loasüsteem pädev organ peab andma loa · Avaldamis-normatiivne süsteem asutajatel on seadusest tulenev õigus juriidlist isikut asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada või ei. Tuleb järgida 14 asutamiskorda. Oluline ettevõtlusvabaduse seisukohalt. Enamus eraõiguslikke juriidilisi isikuid asutatakse selles korras. Asutamine teatud menetlustoimingute tegemine kuni registrikandeni. Esmalt vaja koostada asutamisdokument (asutamisleping ja põhikiri) OÜ, AS, MTÜ ja tulundusühistu puhul.
· ETV Ministeeriumi poolt hallatavad asutused tahavad saada staatusesse avalik-õiguslik juriidiline isik: · Hüvitusfond · Haigekassa · Töötukassa · Kaitseliit Osad on korporatiivset liiki, teised on sihtasutused. 19 Juriidilise isiku asutamine · Loasüsteem pädev organ peab andma loa · Avaldamis-normatiivne süsteem asutajatel on seadusest tulenev õigus juriidlist isikut asutada ilma, et keegi peaks otsustama, kas asutamist lubada või ei. Tuleb järgida asutamiskorda. Oluline ettevõtlusvabaduse seisukohalt. Enamus eraõiguslikke juriidilisi isikuid asutatakse selles korras. Asutamine teatud menetlustoimingute tegemine kuni registrikandeni. Esmalt vaja koostada asutamisdokument (asutamisleping ja põhikiri) OÜ, AS, MTÜ ja tulundusühistu puhul. Sihtasutuse puhul asutamisotsus ja põhikiri
Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi. Kui juhatuse liige on valitud, siis ta omandab ühtlasi ka juriidilise isiku esindamise õiguse. Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed võivad esindada juriidlist isikut vaid koos, kui see on kantud vastavasse registrisse. Ütleme et on AS ja juhatuse liige; nendevaheline suhe on "sisesuhe"; juhatuse liikmetel pole töölepingut juriidilise isikuga, neil on ametileping. Kui juhatuse liige suhtleb kolmandate isikutega, tekitab ta aktsiaseltsile kolmandate isikutega suhte. Kolmas isik peab kontrollima, kas isik kuulub juhatusse; kas pole tegu ühise esindamisõigusega. Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise. 3.6
Juriidlise isiku juhatuse liikmetel on seadusest tulenev esindusõigus; seda ei anta kellelegi eraldi. Kui juhatuse liige on valitud, siis ta omandab ühtlasi ka juriidilise isiku esindamise õiguse. Juriidilist isikut saavad esindada ka need, kellele on antud eraldi volitus. Juhatuse liikmete esindusõigust suhetes kolmandate isikutega ei saa piirata. Ainuke piiramisvõimalus on see kui on määratud ühine esindamisõigus. Võib olla ette nähtud et juhatuse liikmed võivad esindada juriidlist isikut vaid koos, kui see on kantud vastavasse registrisse. Ütleme et on AS ja juhatuse liige; nendevaheline suhe on “sisesuhe”; juhatuse liikmetel pole töölepingut juriidilise isikuga, neil on ametileping. Kui juhatuse liige suhtleb kolmandate isikutega, tekitab ta aktsiaseltsile kolmandate isikutega suhte. Kolmas isik peab kontrollima, kas isik kuulub juhatusse; kas pole tegu ühise esindamisõigusega. Esindusõigust ei ole nõukogu liikmetel, va. kui kolmas isik on juhatuse liige ise
annaabi.ee 
