osakestest, ja lisaks peenikesest tolmust. Teatakse 11 rõngast, kõik väga ähmased; heledaimat tuntakse kui Epsilon rõngast. Uraani rõngad oli esimesed, mis avastati pärast Saturni rõngaid. Neptuuni rõngad nagu Uraanil ja Jupiterilgi, on väga tumedad aga nende koostis on teadmata. Neptuuni rõngastele on antud nimed: kõige välimine on Adams, järgmine on nimetu rõngas, siis Leverrier ning lõpuks ähmane aga lai Galle. Teiste Jupiterilike planeetid rõngaste päritolu on teadmata. Kasutatud allikad: http://www.miksike.ee/docs/referaadid2006/planeedid_dianakuusemaa.htm http://lemill.net/content/pieces/uppiece.2011-08- 15.8946893351/image_large http://www.annaabi.ee/uraani-kuud-o.html http://et.wikipedia.org/wiki/Neptuun http://et.wikipedia.org/wiki/Uraani_kaaslased http://opik.obs.ee/osa2/ptk07/box02.html http://et.wikipedia.org/wiki/Jupiter
Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens. Saturni rõngaste süsteem koosneb praegu teadaolevalt seitsmest rõngast, mida nimetatakse vastavalt kas A, B, C, D, E, F või G rõngaks. Kolm esimest on ka Maalt nähtavad. Saturni rõngad koosnevad väikestest tükkidest, millest igaüks tiirleb iseseisvalt ümber planeedi. Saturni (ja teiste Jupiterilike planeetide) rõngaste päritolu on teadmata. Kuigi neil võisid olla rõngad juba moodustumise ajast peale, ei ole rõngaste süsteemid stabiilsed ja peavad olema (edasiminevate) protsesside tulemusena taastekkinud, arvatavasti suuremate satelliitide lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem, kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on
pöörlemisperiood 10 tundi ja 39 minutit. Oma koostiselt sarnaneb ta Jupiterile, kuid on sellest veelgi hõredam. Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas. Saturni rõngaste süsteem koosneb praegu teadaolevalt seitsmest rõngast, mida nimetatakse vastavalt kas A, B, C, D, E, F või G rõngaks. Kolm esimest on ka Maalt nähtavad. Saturni rõngad koosnevad väikestest tükkidest, millest igaüks tiirleb iseseisvalt ümber planeedi. Saturni (ja teiste Jupiterilike planeetide) rõngaste päritolu on teadmata. Kuigi neil võisid olla rõngad juba moodustumise ajast peale, ei ole rõngaste süsteemid stabiilsed ja peavad olema (edasiminevate) protsesside tulemusena taastekkinud, arvatavasti suuremate satelliitide lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturn on kahjuks nii kaugel, et maiste
sellest veelgi hõredam.Saturni silmapaistvaim detail on teda ümbritsev rõngas, mida esmakordselt nägi Galilei, kuid esimesena sai rõngaste olemusest aru hollandlane Christiaan Huygens.Saturni rõngaste süsteem koosneb praegu teadaolevalt seitsmest rõngast, mida nimetatakse vastavalt kas A, B, C, D, E, F või G rõngaks. Kolm esimest on ka Maalt nähtavad. Saturni rõngad koosnevad väikestest tükkidest, millest igaüks tiirleb iseseisvalt ümber planeedi. Saturni (ja teiste Jupiterilike planeetide) rõngaste päritolu on teadmata. Kuigi neil võisid olla rõngad juba moodustumise ajast peale, ei ole rõngaste süsteemid stabiilsed ja peavad olema (edasiminevate) protsesside tulemusena taastekkinud, arvatavasti suuremate satelliitide lagunemisel. Saturni nähtav pind on tunduvalt rahulikum ja kontrastidevaesem kui Jupiteri oma. Ka Saturni keeristormid pole nii võimsad kui tema suurel naabril. Saturnil on vaadeldud suurt
annaabi.ee 
