on ka juba ilukirjanduses jdvustatud, aga inimteadus pole veel arenenud ideaalse tasemeni ja seetttu pole veel jutud nii kaugele, et neid uusi kirjanduslikke saavutusi teadvustada ja propageerida rahva hulgas. Ka seda on Tammsaare ette ninud, milles seisnebki veel ks tee nne mistmisele. Kirjandusteadus teeb meie ajastul aga kik ka kige varjatumate vimaluste ra kasutamiseks. Seda nimetatakse progressiks. Juba meie esivanemad tegid jupingutusi ideaalideni judmiseks. Meil on juba olemas oma arengukavad, kuid need on tulevikku planeerinud endisega samavrse koha Tammsaare loomingule, mis ikka veel ei saavuta haripunkti. Lpuks tuleb veel lhidalt selgitada, mis on siiski nn - mitte selleks, et anda piisavat seletust, vaid selleks, et nidata, et suur kirjanik pole ttanud asjata ja tema loomingut on vhemalt osaliselt mistetud. Kige lhemalt eldes vib korrata romaani lpus eldut: nn on see, kui keegi on
hetkel , Stapleton saabub sna vihane. Prast kaks meest vahetavad mned vihane snade Stapleton lahkub , vttes tema de koos temaga. Nagu Sir Henry juhib tagasiHall, Watson lahkub koha ja lheb koos temaga . Baronet vtab Watson lestunnistus luurad Rtm ja on palju rohkem rritunud selle le oma naabri kitumist. Kuigi Stapleton ei tundu hull , arvestades Sir Henry positsiooni ja isikupra , see onmistatuslik asi nii meestele , et vend oleks vastuviteid ja teha selliseid jupingutusi, et vltida midagi ei juhtuks. Sel prastlunal aga Stapleton juabHall ja vabandab Sir Henry , selgitades, et tema de thendab palju ja ta kartis kaotada oma kige pidev kaaslane . Ksimused lahendatakse , kui Sir Henry nustub panemaromantika ootele anda Stapleton kohanemisaega. Vend siis kutsub neid les htusk jrgmisel reedel . Alapealkiri "valgustaksid Moor " tuleb mngu teises sndmuste ahel . Watson on mistnudraeelkige aknas Barrymore leidis oma knal kuni sel - see
veendumustele, elab inimene läbi dissonantsi, psüühilise pinge. Üheks dissonantsi vähendamise mooduseks on oma esialgse seisukoha muutmine, selle suurem või väiksem sobitamine tehtud teole. Kuna psüühiline surve on võrdeline dissonantsi tugevusega, toimub kõige suurem arvamuse ja suhtumise muutus kõige väiksema välise surve olukorras. Dissonantsi uurimise kolmandaks paradigmaks on jupingutuste igustamise fenomen. Kui inimesed teevad hulgaliselt jupingutusi (kannatavad tugevat valu, annavad välja suure hulga raha), et oma eesmärki saavutada, siis nad on motiveeritud selleks, et uskuda, et nende eesmärk on väga oluline ja jupingutusi vääriv. Neljandaks paradigmaks, mida disoonantsiteoorias on uuritud, on selektiivse eksponeerimise fenomen. Inimesed otsivad aktiivselt infot, mis on koosklas nende hoiakute, uskumuste ja eelneva käitumisega, kusjuures
annaabi.ee 
