kromosoomi tükk tuleb lahti, teeb 180° pöörde ja liitub uuesti), geenide järjestus muutub ja see võib põhjustada muutusi tunnuste avaldumises, põhjustavad sageli ebameeldivaid arenguhäireid (sirprakuline aneemia on verevaegus, mille puhul on punastel verelibledel sirbi kuju ja nad ei suuda normaalses koguses hapnikku siduda, elundid kannatavad hapnikuvaeguse all; Martin-Belli sündroomi puhul on X-kromosoomi pikemal jupil üks osa puudu, meestel põhjustab vaimset alaarengut, naistel varast menopausi; kassikisa sündroom)) ning genoommutatsioonid (jagunevad polüploidsuseks, mille puhul on kromosoomistik mitmekordistunud, esineb kultuurtaimedel, inimestel ja loomadel mitte, taimedel on sel juhul suurem saagikus, rohkem õisi, lopsakam kasv (suured tomatid, maasikad, suurte õitega dekoratiivtaimed) ning üksiku kromosoomi arvu muutuseks, toovad kaasa suuri arenguhäireid
Kindlasti ka linnud ja putukad kelle organismis elavad ja paljunevad mikroobid. Tuntumateks nakkusekandjateks on kirbud katku puhul, täid epideemilisel tüüfusel, linnud linnugripi puhul, malaaria sääskede puhul, metsloomad ja ka koduloomad marutaudi puhul. 4.1 Lindudelt saadud nakkushaigus H5N1 on üks lindudel esinev gripiviirus. Tavaliselt linnugripi viirus inimesele ei levi, sest ei suuda inimese rakkudes kasvada. Viirused kannavad oma geneetilist informatsiooni kaheksal RNA jupil ja nõnda on eri liini viirustel kerge näiteks üht juppi omavahel vahetada. Nii tekibki uus gripiviirus. Et inimese ja linnu gripiviirused saaksid seguneda, peavad nad arenema ühel ja samal loomal. Selliseks vahendajaks sobib hästi siga. Sest tema rakkudel on selline pind, mis lubab siseneda mõlemat tüüpi viirusel. Just nõnda tekkisid 1957. ja 1968. aasta pandeemiaid põhjustanud viirused. Praegune olukord on teistsugune. Kuidagi on viirus linnult otse inimese rakkudesse pääsenud.
Elu ja surma hakati jälle vastandama, seekord (jälle) eluslooduses mehhaanilisi toimismisprintsiipe nähes. Hakkas kujunema arusaam, et surm ei ole ilmtingimata möödapääsmatu (loomulik), vaid pigem juhuslik. Võrdlust masinaga appi võttes surm saabuks siis kui inseneridel (arstidel) kas puuduvad oskused mehhanismi ,,parandada" või kui see osutub liiga kulukaks (majanduslikult mittemõttekaks). Võrreldes lähenemist, mille kohaselt organism on ,,masin", milles igal jupil oma tähtsus, evolutsiooniteooriaga, saadi aru, et organismist võib leida ka selliseid organeid, millel enam vajadust ei ole nt nn pimesool. Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) Arstiteaduses hakatakse nüüd patologiseerima vanadust, sellest saab (krooniline) haigus, millega meditsiin võitleb. Surma diagnoos hägustub ajusurma kontseptsioon (tekib 1960.
Eelnevast lähtuvalt hakkas Pavlov kõnelema nn füsioloogilisest sünteesist, väites, et ka arst tegeleb sageli samaga, millega füsioloog, nt manustades inimesele, kel mingi organ (jutt käis nt kilpnäärmest) eemaldatud, eluks vajalikku mõne meditsiinilise preparaadi kujul. Pavlovi lähenemine ennustas ette hulga meditsiinipraktikate sündi, alustades hormoon-asendusraviga ja lõpetades geeniteraapiaga. (Võrreldes lähenemist, mille kohaselt organism on ,,masin", milles igal jupil oma tähtsus, evolutsiooniteooriaga, saadi aru, et organismist võib leida ka selliseid organeid, millel enam vajadust ei ole nt nn pimesool. Tekib nn düsteleoloogia kontseptsioon, Ilja Metsnikov (1845-1916) väitis koguni, et kogu jämesool on üleliigne!) August Weisman (1834-1914, temast tuleb juttu edaspidi, geneetikaga seoses) arvas, et üherakulistel organismidel puudub loomulik surm. Igatahes hakkas tunduma, et surm on midagi erakorralist, tekkinud evolutsiooni
annaabi.ee 
