kodustega. Eestlased osalesid kõigis Vene impeeriumi 19. ja 20. sajandil peetud sõdades, sealhulgas Napoleoni sõdades, Krimmi sõjas, Vene-Türgi sõdades, Vene-Jaapani sõjas ja Esimeses maailmasõjas. Arvuliselt kõige suurem oli osavõtt Esimesest maailmasõjast, kus osales üle 100 000 eestlase. Neist langes või jäi teadmata kadunuks ca 10 000 meest. 1860. aastate Vene armeereformi käigus asutati junkrukoolid, kus oli madalam hariduslik tsensus ja lihtsam õppeprogramm kui sõjakoolides. Junkrukoolid andsid tõuke eesti ohvitserkonna kujunemiseks. Enne seda teenis tsaariarmees ohvitserina vaid üksikuid eestlasi. Ajavahemikus 18701914 lõpetas junkru- või sõjakooli ca 300 eesti rahvusest kaadriohvitseri, kellele lisandus ca 150 reservlipnikku. Esimese maailmasõja ajal ülendati ohvitseriks üle 2300 eestlase. Seega küündis Esimesest maailmasõjast osavõtnud eesti ohvitseride arv kuni 3000
Hiljem lõppes ka vabatahtlike mobiliseerimine. Hukka sai umbes 1/10 mobiliseeritutest. Eesti rahavastikupüramiidi tekib Vabadussõja lõpuni üsna tõsine auk. I MS oli Eesti jaoks üsna tõsiseks löögiks. Mobilisatsioonidel oli ka 23 pos joon mehed said sõjalise väljaõppe, Vabadussõja ajal olid samad mehed oma oskuste ja kogemustega valmis Eesti iseseisvust kaitsma. 1860-70 aastal Ve junkrukoolid (hiljem sõjakoolid), kuhu võeti tulevasi ohvitsere kõikidest rahvakihtidest. Ainsaks kriteeriumiks hariduslik tasapind (kõrgem algkool). Sõja ajal pandi kogu Ve-l käima lipnike kursused (3-4 kuud), kus valmistati ette sõjaaegseid ohvitsere, kuhu võeti kõik vähegi haritud mehed. Ca 2200 eestlast. Eestlastest ohvitseridest sai I Ms-s surma ca 150 meest. Poliitilised mõttes oli ilmasõja puhkemine tagasilöögiks. Kuulutati välja
mine Vene impeeriumi sõjaväesüstee- Vene armee koosseisus hakkas kujune- mi. ma eestlastest ohvitserkond. See prot- Baltisakslastele tähendas Eesti- ja Liivi- sess sai eriti tuntavaks pärast seda, kui maa lülitamine Vene impeeriumi koos- 1860.1870. aastail asutati Venemaal 12 EESTI SÕJAAJALUGU junkrukoolid, kuhu said riigi kulul teenis Vene armees juba üle 3000 eest- õppima asuda kõigi seisuste, sealhul- lasest ohvitseri. Kõige kõrgema auast- gas talupoegade esindajad. Kiiresti mega eestlane oli tollal kindralleitnant kasvas eestlastest ohvitseride arv Esi- Heinrich Rautsmann. mese maailmasõja ajal. 1917. aastal Rahvusväeosad ja iseseisvuse sünd 19171918 Mõte eestlaste olukorra parandamisest Muutunud poliitilistes oludes sai
annaabi.ee 
