ja ulatab neile sõrmused korda mööda, iga üks paneb sõrmuse tasku ja teevad oma jutuajamisi edasi.) (Saladin sureb.) Nefile: Täitsa surnud... (Võtab taskust sõrmuse.) Ja minust sai pärija! (Teised võtavad ka sõrmuse taskust, imestavad.) (Hakkavad vaidlema.) "Minul on õige sõrmus, mina olen pärija, jne." (Kõik lähevad korraks eemale. saladin ja Juut lähevad tagasi toolile.) Juut: Nõnda ütlen ma ka teile, härra, kolme seaduse kohta, mis Jumalisa kolmele rahvale on andnud ja mille puhul te mulle küsimuse asetasite: iga rahvas arvab, et sai oma pärandi ja oma õige seaduse. Missugune neist aga tõeline on, seda keegi ei tea. (Saladin mõtleb sügavalt, noogutades.) Saladin: Jaaja... Põnev lugu tõesti... Aga kuule, armas Melkisedek, äkki teed mulle laenu, eh? Juut: No ikka, nii palju, kui sul vaja on. (Ulatab ühe sendi.) Saladin: Eks ma maksa selle kunagi tagasi! (Ulatab sendi tagasi.)
antagonismi. Naiste vastupanurunod: viitavad kultuuride üleminekuperioodile : laulude tegijad on küll teadlikud kristlik- patriarhaalsest naiskäsitusest, kuid nad ei alistu veel sellele. Kõige tuntum keskaegne soome ballaad "Annikainen" käsitleb võrgutaja ja võrgutamise teemat irooniliselt: Turu kodanikuneiu kurdab, kui palju vaeva ja raha ta on kulutanud oma peigmehe peale, kes on linnas talvitav ja kevadel ärapurjetav hansakaupmees. Jumalisa ja Neitsi Maarja on naise poolel, on arvamusel, et naine ei ole tõesti oma investeeringule vastutasu saanud ning lasevad mehel tormis hukkuda. Seisukohtadelt ebakristlik teos kuulus Ritvala helka-pidustuste, katoliku aega tagasiulatuva kevadrituaali programmi, lisaks kahele muule ballaadile ja "Mataleenale". "Neiu ja lohe" looja võitleb meheliku kaksikmoraali vastu mõistuslikumate, lõbusa paroodia relvadega, käänates legendi, muinasjutu ja ballaadi põhikujundi pahupidi. Lurjusteks on
Jumalast tekkimine oleks Jumalat muutnud, ta oleks ennast jaganud – Jumal ei oleks enam tervik, ta oleks muutunud, aga Jumala eemalolek teebki temast Jumala. Seepärast eitab järsult seda, et Jeesus saaks olla kuidagi Jumalast eraldatud. Ka väljaarenemine on mõeldamatu. Mitte mingil juhul ei tohiks väita, et Isa ja Poeg on ühest olemusest. Poeg on esimene Loodu. On täiuslik Loodu. Jumal pole alati Isa olnud, oli aeg, mil ta oli lihtsalt Jumal, sai hiljem Isaks. Kui Jumalisa on muutumatu, siis poeg mitte. LOODUNA ON TA MUUTUV. Jumal on Kristusesse armulikult jumalikkust avaldanud. Algselt prooviti regionaalsinoditega asja lahendada – Antiookias ja Aleksandrias. Kui keiser teada sai, lähetas saatkonna, ent ka see ei aidanud. Keisri jaoks näis diskussioon mõttetu. 324/325. a toimus Antiookias veel üks sinod, kus Ariuse vastaste positsioonid tugevnesid ning siis jõuti olukorda, kus muud polnud teha, kui pidi kokku kutsuma üleriikliku sinodi.
Madalmaad (tänapäeva Belgia ja Holland) Madal maadel võeti esi me st korda kasutusele õlivärvid, kujunes peenmaali tehnika, kus maaliti kõik üksikasjad väga täpselt ja peenelt välja. Gootika ja renessansi piirile jäävad vennad van Eyck`id Jan van Eyck ja Hubert van Eyck. Nende kuulsai m töö on ühiselt loodud Genti altar. Selle siseküljel on 12 pilti kahes reas: alumise rea keskel talle ku m mardamine, üle mise rea keskel Jumalisa Maarja ja Ristija Johannese vahel. Genti altar on Madal maade maalikunsti suurim m eistriteos, millele on o mane suur il mekus, pühalikkus, üksikasjade peen teostamine ja värvide värskus. Pieter Brueghel vanem- (et eristada teda poe gadest, kes olid sa muti maalikunstnikud). Pieter Brueghel oli väga hea maastikumaalija. Maalis palju ka piiblistseene, asetades need o ma kaasaja olustikku. Te ma töödes on osavalt ühendatud detailid ja tervik. Iseloo mulik on kõrge horisont
annaabi.ee 
