pärinev graatsiline keerlemistants (,,Pöörlevad dervisid"). Vasak käsi välja sirutatud, peopesa pööratud ülespoole jumaliku õnnistuse vastuvõtmiseks ning parem käsi sirutatud peopesaga allapole selle õnnistuse edasiandmiseks maale, keerleb tantsija ühel kannal suunaga parmale, jumalapüüdlusele. Voogavad seelikud, kõrged mütsid ja lummav vaikus, milles liigutusi sooritatakse, annavad tantsule hüpnootilise võlu, mis võimaldab pealtvaatajale pilguheitu jumalikkusse. Sufidel on teine rituaal, dhirk, mis seisneb Jumala nime katkematus kordamises nii mediteerimise ajal kui ka igapäevaste toimingute käigus. Lõpuks kutsub Jumala nime kordamine välja Tema, kelle nime korratakse. Selles nähakse jumalaarmu kingitust Jumal tuleb külla neile, kes teda armastuses otsivad ja tõstab nad enesest kõrgemale jumaliku ekstaasi seisundisse. Eneseteadvus kaob, sufi kaotab isegi teadlikkuse oma jumalapüüdlusest. Kõik
evangeeliumi, kes annavad õpetuse vett janustele, samuti ümbritsevad neli jõge Eedeni aeda ning on jõu ja hingekosutuse allikad. Jorani jõgi viitab Jeesuse ristimisele ja sümboliseerib ristimist üldse (Saare 2001: 211). Slaavlaste jaoks oli vesi erakordselt hea ja sõbralik stiihia, mida nimetati ,," (,,emake"), ,," (,,tsaarinna"), kuid ta nõudis enda vastu austust, vastasel juhul võis vesi ka karistada. Õigeusu levikuga on usk vee jumalikkusse hääbunud. Hakati uskuma veestiihia imettegevatesse omadustesse. Veest sai ka oluline kiriklike rituaalide atribuut, eriti pühad olid puhtad külma vett purskavad allikad, mille juurde oli traditsiooniliselt kohane ehitada kabel ning pühendada see mõnele pühakule või Jumalaemale. Mõned pühad allikad ja järved on säilinud tänini, näiteks Venemaa Novogrudka (Svitjazi järv) või Semenovi linnades (Svetlojari järv) ( 1995: 34-39).
väljendust ,,vastandumisest" keskses kristlikus sümbolis." (ibid) Kahe vastandi konfliktis seismine toob inimese välja teadvustamatuse ebamäärasusest. Ning kuigi vastasseisu täielik mõistmine võib olla esialgu valulik, siis ometi sellest tulenev selgus viib lõpuks lunastuseni. Nii näebki Jung tõelist eetikat esile kerkimas vaid seal, kus esineb valikute ning jõudude terav vastasseis. ,,Ainult kõige äärmuslikumas ning ähvardavamas konfliktis toob kristlik kogemus vabanemise jumalikkusse, eeldades muidugi, et inimene ei loobu, vaid võtab vastu Jumala poolt äramärgistatuse koorma. Ainult sel moel saab imago Dei ennast temas teoks teha ning Jumal inimeseks saada." (JUNG 2002:70) Nii nagu psüühilise tervise eelduseks on enese spirituaalsuse leidmine ning selle tunnustamine, nii on eetilistes eluvalikutes lõplikus mõttes määravaks jõuks inimese jumalapilt ning sellega seonduv. ,,Mitte ilmaasjata olen ma alles seitsmekümne kuue aastasena asunud tegema katehheesi nende