Romantiline kirg võib esile kutsuda mitmeid oimetuks tegevaid tujumuutusi, alates vastuarmastuse põhjustatud joovastusest kuni ärevuse, meeleheite ja koguni vihani, kui romantilisi püüdlusi eiratakse või tõrjutakse. Kui armsam külvab armunu tähelepanuavaldustega üle, kui ta helistab pidevalt, saadab helli e-kirju või veedab pärastlõuna või õhtu koos armunuga toitu ja teineteist nautides, siis on maailm sära täis. Kui aga jumaldatu tundub ükskõikne, tuleb hilja või üldse mitte, ei vasta e-kirjadele, telefonikõnedele ega sõnumitele või saadab muid negatiivseid signaale, siis tärkab armunus meeleheide. (Fisher, 2006) Romantiline armastuse tuline kirg armunute vahel vaibub sageli aja möödudes ning asendub sügavama liiduga. See kirg võib küll puhkuse või ebaharilike ning seiklusrikaste sündmuste ajal uuesti intensiivseks muutuda, kuid metsik ekstaas, tohutu energia ja
8. Uusaegse lüürika ja proosa algus. Francesco Petrarca (Secretum, MKL, RA) ja Boccaccio (Dekameron, Fiammetta), MKL, RA, Keskaja hispaania luule. Petrarca: uusaegse lüürika isa. Esimesi uusaegseid humaniste. Suurema osa loomingust kirjutas ladina keeles. „Saladus“ – dialoogivormis, kui Petrarca sisim pihtimus, taunib lihalikku ja madalat armastust, kuid väidab, et ka maine armastus võib olla puhas. Filosoofiline pinge ühendatud vormipeenuse ja elegantsiga. Jumaldatu Laura – reaalselt, meeleliselt tajutav naine. Kasutas sonetivormi. Laura eluajal peamotiivid: vastuarmastuse puudumine, tunde liigmaisuse kahtlus. Ühendatud Itaalia ideaal. Temalt võeti üle melanhoolia, tundelisus, igatsus. Petrarkistid: Petratca luulekunsti ja armastusfilosoofia järgijad. Boccaccio: novelli kui kunstilise žanri algataja. XIV saj. Novellide allikaks rahvajutud, kuid andis tegelastele psühholoogilisi varjundeid ja kujutas kaasaegset elu selle mitmekesisuses
Dante annab ajaloo tegelikkusest laialdase pildi, kasutades lõikavat satiiri ning piitsutades maailma pahesid ja patuseid. Teose avalaul ,,Sünge mets", kust autor end oma nägemuse algul leiab, kehastab pattu. Oma ootamatu päästja Vergiliuse kohta viitab Dante, et tema lemmikluuletaja kehastab inimmõistust. Koos Vergiliusega algab tee, mis viib neid läbi sünge põrguriigi. Jõudnud lõpuks puhastustule mäele, laskub Dante juurde tema uus teejuht, tema jumaldatu ning kõrgema teadvuse ehk usu sümbol Beatrice. ,,Põrgu" jääb meelde oma jõulise groteski (fantastiline liialdus) ja kontrastidega. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Üksikasjalikult kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka mõne paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad. ,,Puhastustules" grotesk ja satiir taanduvad
maailma pahesid ja patuseid. Teose avalalu ,,sünge mets", kust autor end oma nägemuse alguses leiab, näib kehastavat pattu. Oma ootamatu päästja Vergiliuse kohta viitab Dante, et Vergilius kui tema lemmikluuletaja kehastab inimmõistust. Koos Vergiliusega algab teekond, mis viib luuletaja läbi sünge põrguriigi. Jõudnud lõpuks puhastustule mäele, laskub Dante juurde tema uus teejuht, tema jumaldatu ning kõrgema teadvuse e usu sümbol Beatrice. ,,Põrgu" jääb meelde oma eriti jõulise groteski (fantasiline liialdus) ja kontrastidega: üks vapustav nägemus järgneb teisele. ,,Põrgus" kujundab Dante vaatepildi olukorrast, kus põrgusse sattunud pahelised inimesed on sunnitud olema. Eriti üksikasjalikut kirjeldab Dante kupeldajate nuhtlusi, kelle hulka arvab ka nii mõnegi paavsti. Nende karistuseks on leegitsev kaevutaoline auk, kuhu nad üksteise järel, pea alaspidi, kukuvad.