tsistertslased algul olid kloostrid maal (Kärkna, Padise); nende eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele ning lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega; naisharul olid kloostrid ka linnades. dominiiklased kerjusmungaordu; kuulutasid jumalasõna ja tegelesid hariduse andmisega; kloostrid linnades. frantsisklased kerjusmungaordu; tegelesid rändjutlustamisega kohaliku rahva hulgas; kloostrid linnades. augustiinlased tegutsesid alates 15.saj
kuulsust ega ka kohta rüütlite seas. Templirüütlite olemus Rüütlid eksisteerisid sügaval kristlikul ajal ning nende üheks ülesandeks oli levitada oma sõjaretkedel ristiusku. Templirüütel oli koondportree nii mungast kui ka rüütlist. Keskaegses ühiskonnas tunti palju muret pattude ja hinge pärast, seetõttu ei olnud paljud kirikumehed algselt nõus liitma omavahel vaimulikku pühendumust ja füüsilist võitlust lahingutes. 20 Templirüütlid pühendasid kogu oma elu jumalateenimisele ning sellega seoses andsid nad ka mungatõotuse. Samas tekib jällegi vastuolu kui need samad templirüütlid peavad astuma vastu oma jäikadele tõekspidamistele ja tapma, kuid jällegi teiselt poolt mungana inimesi armastama. Templirüütlid püüdsid end lohutada mõttega, et paganad olid kurjuse käsilased ning nende tapmine oli eelkõige vajalik selleks, et kaitsta kristlasi.21 Seda tapmist ei seostatud
muinaskihelkondadele, kuid aja jooksul kirikukihelkondade hulk kasvas ja piirid muutusid. Suuremates linnades, Tallinnas ja Tartus, oli mitu linnakihelkonda. Kirikukihelkonnad olid Eesti ala kõige püsivamateks haldusüksusteks, kestes 13.20. sajandini. Eestis tegutsesid keskajal neli vaimulikku ordut, millel oli munga- ja nunnakloostreid nii linnades kui ka maal. Tsistertslaste mungakloostrid asusid maal: Kärknas ja Padisel. Tsistertslaste eesmärgiks oli isoleerituses pühenduda jumalateenimisele. Lisaks sellele tegelesid nad ka põllunduse, aianduse ja karjakasvatusega. Tsistertslaste naisharul olid kloostrid linnades: Tallinnas ja Tartus, aga ka Lihulas. Dominiiklased oli kerjusmungaordu, mis kuulutas jumalasõna ka kloostrimüüridest väljaspool, muuhulgas ka eesti keeles. Dominiiklased tegelesid ka hariduse andmisega, nende kloostrid asusid Tallinnas, Tartus ja lühikest aega ka Narvas. Frantsisklaste kerjusmungaordu
Hiliskeskajal saavad tavaks lühemad rännakud kohaliku tähtusega pühapaika. Sellised liikumised võivad balansseerida lubamatu ja lubatu piiril sotsiaalses mõttes. Nt enesepiitsutajate liikumine, mis sai massiliseks Musta Surma ajal. Sellised protsessioonid levisid üle Euroopa ja nende koosseis vahetus pidevalt. Laienedes tõi see kaasa sotsiaalse rahulolematuse ja 1349. a mõistis paavst selle hukka. Begiinide liikumine tähendas ilmikute kogukondi, kes pühendusid jumalateenimisele. Paljud neist haarati mungaordude liikumisse, osad kaldusid ketserlusse Ristisõjad Ristisõda ei ole kaasaegne termin, see on ajalooline konstruktsioon, mis on mingile nähtuste kompleksile ajaloolaste poolt pandud nimi. Peamiselt eksisteerivad kaks suunda sellest, mida peetakse ristisõdadeks: Traditsionalistlik ristisõjad on sõjad Jeruusalemma pärast Pühal Maal, hilisemad nähtused on lihtsalt selle kõrvalnähud või termini vale kasutamine