Arvatavasti pärinevad selle ajastu algusest 1. Moosese raamatu esiisade pärimuste juured. Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse uue riigi (1670- 1200 eKr) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil eKr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus. Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riigi kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikele kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piiblis negatiivse värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis: Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogu, mis pärineb 2. aastatuhande algusest eKr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega
arengule koguni veel omalt poolt kaasa, nii et jääb lausa mulje, et tegu on kohtu käsilastega. Või kardavad nad süsteemiga vas- tuollu minna? Kohtute süsteemi analüüsi teeb praktiliselt võimatuks selle ülim keerukus, ebamäärasus, laialivalguvus ja petlik iseloom. Viimase heaks näiteks on «kohtunikke» kujutavad pildid. Tühine, kääbusekasvu ja enamvähem anonüümne kohtu-uurija laseb end portreteerida troonil istuvate kõikvõimsa, jumalataolise hiiglastena, kuigi «tegelikult istub ta köögitöölil, millel on vana kokkulapatud hobusetekk peal». See kirjeldab väga hästi kogu teose juhtmõtet, et ülim mõt- tetus, jaburdus ja totrus varjavad end tähtsuse ja tõsisuse maski taga. Pealtnäha on asi palju tõsisem, kui tegelikult kuid samas määrab kogu Josef K. elukäigu üks tähtis otsus, mille teeb ei-tea- kes ei-tea-kus, ja mitte see üleüldine tsirkus, mida kogu süsteem endast faktiliselt kujutab.
Arvatavasti pärinevad selle ajastu algusest 1. Moosese raamatu esiisade pärimuste juured. Iisraeli paikseksjäämise ajal kuulus Palestiina temast lõuna pool asuva Egiptuse Uue Riigi (1570-1200 e.Kr.) mõjusfääri. Ilmselt olid mõningad iisraeli hõimud 16. sajandil e.Kr rännanud Egiptusesse. Mälestused sealt väljarändamisest kajastuvad hilisemate autorite poolt ühendatuna 2. Moosese raamatus. Egiptuse riik polnud tol perioodil enam oma võimsuse tipul. Jumalataolise vaarao kõrval omandasid üha suuremat võimu ka riiga kõrgemad ametnikud. Palestiinaski kuulus tõeline võim kohalikke kaananlastest vasallidele, kelle erinevaid usukombeid kujutatakse Piibis negatiivsete värvinguga. Teiseks suurriigiks oli idas asuv Vana-Babüloonia (Piiblis:Paabeli) riik. Selle riigi mõjust Iisraelile annab tunnistust sealt leitud kuningas Hammurapi seadustekogul, mis pärineb 2. aastatuhande algusest e.Kr. Seadustekogul on kokkulangevusi Moosese seadustega
annaabi.ee 
