Minoiline tsivilisatsioon- kuningas Minose valitsemisaeg. Linnad ja nendes linnades olnud lossid. Linn ja loss moodustasid terviku. Knossos ehk Minose palee. Lossid- ruumid ümber keskõue, viljasalved, töökojad ja kultusruumid jumalate austamiseks Lineaarkiri A- valdavalt majapidamisdokumendid, kuid ei mõisteta Lossides valitsesid arvatavasti preester-kuningad. Lossid olid kindlustamata. Naisel oli oluline roll. Kreetalased austasid eelkõige jumalannasi. Olulisel kohal oli härg. Mükeene tsivilisatsioon 1500 eKr vallutasid kreeklased Kreeta saare, osa losse purustati, Knossosest sai kreeka valitsejate tugipunktiks. Kreeklased võtsid omaks minoilise kultuuri ja kohandasid lineaarkirja oma keelele. (Lineaarkiri B- teadlastele arusaadav, majapidamisaruanded) Kerkisisid esile kindlustatud lossid- Mükeene(kiviplokkidest müüride ja kindlustatud väravatega). Losside ümber polnud erinevaid linnu. Riigid sõdisid omavahel. Losside eesotsas
Erinevalt lineaarkirjast A, on see tänapäeva teadlastele arusaadav. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis nende loomingus puudusid igasugusedki sõjaelemendid. Kreeta kujutavas kunstis püüti vabalt ja loomulikult jäädvustada hetkelisi muljeid. Enamasti kujutati naisi, aga ka pidustusi ja populaarne motiiv oli ka viljakust ja kehajõudu kehastav härg. Mükeene kultuuri kunstnikud kujutasid aga just sõda ja võistlusi, kuid ka nemad austasid minoilisi jumalannasi. Kreeta ja Mükeene tsvilisatsioonid tekkisid ammu, kuid siiski on nad jätnud ka tänapäeva oma jälje. Kreeta ja Mükeene kultuurid olid üldiselt tihedalt seotud, mis oli tingitud sellest, et elati küllaltki lähestikku ja suheldi omavahel. Vaatamata kõigelele sellele võib leida nendes kultuurides ka omajagu erinevusi, näiteks hindasid Kreetalased rahu, vastupidiselt Kreeklasetele, kes olid üldiselt sõjameelsed
Arvatakse, et sfinksi nägu kujutab Hufu poega Hafrati. Veel on tuntud ka Cheopsi püramiidid. Haukambrites olevad väärisesemed peibutasid vargad. Püramiidid olid väga silmatorkavad ehitised mistõttu peidetid uued kuninglikud hauakambrid kaugutesse orgudesse sügavate kaljude sisse. Müürile tehti valeuks, mis aitas lahkunu hingel välja ja sisse käia. Hauakambrite seinu kaunistati piltide ta tekstidega. Tavaliselt on pilditel kujutatud vaaraosi ja jumalannasi. Enamik templeid, mis veel praegugi püsti on pärinevad Uue riigi ajast. Templid olid sama suurejoonelised kui püramiidid ja neil olid suured sambad. Amoni suur tempel Karnakis oli omal ajal ja on ka siiani maailma suurim religioosse tähendusega ehitis. Templid olid jumalatele mõeldud kojad ja neisse võisid siseneda ainult preestrid. Igaüks kes soovid jumalaga rääkida, pidi ootama pidustusteni, kui preestrid jumala või jumalanna kuju välja kandsid
Kuulsaim loss Knossose palee. Lossid olid laburündi taolise põhiplaaniga, neid kasutati laoruumideks ning käsitöökodadeks.Kreeta kultuuri peamisi iseärasusion kindlustuste, relvade ja üldse vähimategi sõjakate joonte puudumine. Kreetalaste rahumeelsus väljendus ka kunstis- nende loomingus puudusid sõjaelemendid. Kujutati naisi ,pidustusi,härgi ja härjasarvi. Naiste suhteline domineerimine. Tugevalt esines egiptuse poosi mõju. Kultusloomaks oli härg, samuti austati jumalannasi.2.Mükeene kultuur-Kujunes välja u 2000 a eKr . See on hilise pronksiaja Mandri-Kreekas levinud kultuur, osa Egeuse kultuurist, Hellase kultuuri hiline ajajärk. Sai alguse kreeklaste saabumisest Egeuse mere piirkonda.Mükeene kultuurile on omane lineaarkiriB, mis on teadlaste poolt tänaseks desifitseeritud, kuid ei anna meile mingit tevet, selle aja valitsemise kohta, kasutati ainult majapidamis aruannetes. Mükeene rahvas kindlustas oma lossid ,,kükloopsete" müüridega. Lossid etendasid
Vaaraodel olid orjad, kes lehvitasid vaaraole ja tema naisele tuult. Egiptlased uskusid paljudesse jumalatesse ja jumalannadesse. Jumalad ja jumalannad: Ra- kullipeaga päikesejumal. Osiris- surnute, allilma ja ülestõusmise jumal. Horos- pistrikupeaga jumal, keda kehastas vaarao. Isis- emaduse jumalanna, Osirise naine ja Horose ema. Maat- tõe, õiguse ja maailma harmoonia jumalanna. Hathor- taevajumalanna, kes vahel võttis lehma kuju. Jumalaid ja jumalannasi on veel teisigi keda ei hakka momendil loetlema. Samuti austati loomi eriti aga kasse, kobrasid, sõnnikumardikaid ehk skarabeuse ning Apist (eriliste tunnustega härg) Muumiad. Muistses Egiptuses võis surnukeha palsameerimise viis sõltuda perekonna ühiskondlikust seisundist. Jõukas pere võis ilmselt valida järgmise protseduuri: aju eemaldati metallinstrumendi abil ninasõõrmete kaudu. Seejärel töödeldi kolpa vastavate rohtudega.
Neil oli ka välja töötatud niisutussüsteemid, mis lubas neil harida kuivi maidNad harisid madalates järvedes oleva mudaga,tehes väikseid ,,saari" Need saared tekitasid väga viljakas maa, mis oli tõhus põllukultuuridi kasvatamises. Tlateolco-soli neil oli ulatuslik turg, mis oli suurim sel ajal.Huvitav ,et Asteekidel ei olnud raha süsteem, vaid nad kaubeldakse kaupade ja teenustega. Religioon üks näide Asteekide kultuurist. Asteegid kummardasid sadu jumalaid ja jumalannasi;iga esindatud erinevaid aspekte elus. Tseremooniad olid väga olulised, et Asteekidel põllumajanduspoliitikas tagades hea kultuurid.Nende tseremooniatesoli inimeste ohverdused jumalatele. Paljud ohvrid olid kas sõjavangid või lapsed.Nad leidsid, et inimese süda ja veri andis jumalate jõudu. Suured templid on ehitatud täita neid ohverdusi. Pere oli suur osa Asteekide elus.Mehed olid peamiselt kütid ja korilusega tegelejad, naised
Kreeta Knossose paleest. kunsti hiilgavamaid osi on keraamika. Sellele on Kujutati argielu(sportmänge) ja kõike elust, nt omane värvirõõm ja dekoratiivsus. Egeuse kunstis mereelu. Arhitektuuri silmapaistvamaid teoseid on loodi ka terrakottast kujukesi. Kujutati jumalannasi Mükeene lõvivärav. madudega(pilt,skulptuur), mis sümboliseerisid kodukaitsjaid. Kreeta kunsti üks silmapaistvamaid keraamika leide on kaheksajalavaas. Mükeene kujutatavas kunstis oli tähtis
annaabi.ee 
