(lööb välku), jürü‐pilvi (äiksepilv) liivi bor’it (äike, „põristaja, põrutaja”) 3) jumal vadja jumala; väljendid: jumala jürü (müristamine), jumala jüräB, jumala jürüzeB, kollaab jumala (mü ristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar) vepsa jumou, g’umou, jum, d’umal (jumal); väljendid: g’umalang’uru (pikne, „jumala mürin”), g’umal ansä (äiksetorm, „jumala ilm”), ka jumalanheboine (vikerkaar, „jumala hobune”), samuti jumalankuša k (vikerkaar, „jumaal vöö”); ka g’umou g’ureidab i lämin iškeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt? Peko on viljakusjumalus. Kujud kaetud küünlavaha ja nõega, puidust või õlgedest u pool meetrit kõrge
soome pitkäinen, pitkänen liivi pit'ki, pi'kiz, pit'kiz-iza pikne, pikse-isa, vikerkaar pit'kis(z)-koor(a) eesti välk < välkuma, seotud valgusega vadja jürü müristamine, piksemürin, jürü jürizeb müristab liivi bor'it äike 3) jumal - pikne vadja jumala, jumala jürü müristamine, jumalaa luokka vikerkaar vepsa jumou, g'uomu, jum, d'umal jumal, g'umalang'uru pikne, jumalanheboine vikerkaar Üldiselt on kõik lms rahvaste nimetused jumaluste jms taevase kohta sarnased. Vastavalt päritolule muutub ,,s" z-iks ja tuleb rohkem ülakomasid juurde. Kuna lms rahvaste usk on sarnane, usutakse näiteks metshaldjatesse, siis on ka nimetused küllaltki sarnased. 55. Kirjelda setode Peko kultust (osalejad, palvuste suunitlus, läbiviidud riitused, Peko kuju jne). Missusuguseid paralleele leidub Peko kultusele sugulasrahvastelt?
· liivi bor'it (äike, ,,põristaja, põrutaja") Piksega seotud sõnavara lms keeltes (3) 3) jumal · vadja jumala; väljendid: jumala jürü (müristamine), jumala jüräB, jumala jürüzeB, kollaab jumala (müristab), jumala jürizeb i tulta lüüB (müristab ja lööb välku), jumalaa luokka (vikerkaar) · vepsa jumou, g'umou, jum, d'umal (jumal); väljendid: g'umalang'uru (pikne, ,,jumala mürin"), g'umalansä (äiksetorm, ,,jumala ilm"), ka jumalanheboine (vikerkaar, ,,jumala hobune"), samuQ jumalankusak (vikerkaar, ,,jumaal vöö"); ka g'umou g'ureidab i lämin iskeb (jumal (pikne) müristab ja lööb välku) 58. Iseloomusta eesti ja teiste läänemeresoome rahvaste haldja-terminoloogiat. Jumal, jumala, ...lutsi maajumala maarahvas, leivude t'errid'ummal, kodujumal, puujumal, liivi tuuljumal, moo-jumald, üks kaitsehaldjanimetusi lms rahvastel
annaabi.ee 
