2. Stress e sisepinged ja inimesed ei tunne end vabalt. a. Toimetulekustrateegia on stressor, mis tekitab stressi, sellega toimetulekut nim toimetulekustrateegiaks Stressor => stress 3. Läbipõlemine 4. Kriis e olukorras tekkiv sisepinge, teatud arenguperioodiga seotud sisepinged. Probleemide lahendamine: 1. Probleemi defineerimine Jumalakujund: karistav jumalakujund, armastav/abistav jumalakujund Seletamatus või ime: kui on olukord, millele pole ühtegi mõistlikku seletust, on kalduvus seletada seda usuliselt Sisemine (usub) ja väline (kasutab religiooni millegi jaoks) usuline orientatsioon. Sisemise orientatsiooniga usaldab oma probleemi jumala kätte. 2. Alternatiiv, mis on teised lahendused? (nt sõnadetöö, aga ei oska, kas lükkame edasi, teeme õpigrupi, õpin, lasen üle?) 3. Lahenduse valimine
teismeliseeast muutuvad need kogemused üha enam seotuks erinevate usuliste praktikatega ja saavad endale intellektuaalse seletuse.) Jumalapilt on oluline, kuna see on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Näiteks oleneb sellest usuline atributsioon (tähendab enda ja teiste käitumise seletamist. Laiemalt tähendab atributsioon sündmuste ja tegude põhjuste lahtiseletamist) - see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. (Karistav jumalakujund kipub näiteks kannatusi mõistma kui Jumala karistust. Armastav jumalakujund seevastu näeb kannatuste kasvamise ja sisemise küpsemise võimalust.) Samuti on näidatud, et positiivne jumalakujund on seotud kõrgema enesehinnangu ja enesetõhususe hinnangutega. Samuti näevad eri vanuses lapsed jumala kujundit erinevalt e. ettekujutus jumalast on erinev. Mida vanemaks saadakse, seda enam hakkab jumalapilti võtma isikupäraseid jooni. Inimeste jumalakirjeldused muutuvad
üritustele. Selgub siiski, et vanemate vahetu mõju on esmatähtis. 2) Lapsepõlve religioossuse eripära lapsed tõstataad usulisi vestlusteemasid sama palju kui täiskasvanud. Lapsed kogevad jumala lähedust ennekõike tavasituatsioonides. 3) Jumalapildi kujunemine on seotud mitmete teiste psühholoogiliste omadustega. Sellest oleneb see, kuidas inimene seletab elusündmusi seoses Jumalaga. a. Karistav jumalakujund kipub kannatusi mõistma kui Jumala karistust b. Armastav jumalakujund näeb kannatuses kasvamise ja sisemise küpsuse võimalust. (seotud kõrgema enesehinnanguga) Jumalapilt muutub lastel vanusega: 1. Vanuses 3-6 ei tee olulist vahet Jumala ja muinasjututegelaste vahel. Seepärast nimetas ta antud astme muinasjutu astmeks. 2. Realistlik aste jääb vanusesse 6-11 aastata. Kognitiivsete võimete arenedes hakatakse
annaabi.ee 
