tõesti vajalik? Prillupil polnud lõpuks piimamehe ametist mingit kasu, sest kellega ta oma raha ja rõõmu oleks jaganud? Oma naine oli teise mehe juures. Süütunne piinas teda. Mari tundis end kindlasti ärakasutatuna ja tema maine oli rikutud. Kremer oli vana känd, kes oma positsiooniga kasutas teisi ära, et oma tahtmist saada. Minu arvates olid selles loos kõik peategelased süüdi. Eriti aga mehed. Kremer oma jultumusega teise naist varastama ja oma seisusega end teistest paremaks tehes. Prillup hädaverese nime vääriva olekuga kauples naise suurema summa pärast ära ja Mari oli rumal, et andis järele. Keegi pole ainusüüdlane. Kõik andsid oma panuse sellesse segasesse ja mõttetusse tegevusse. Kes aga sellest midagi tegelikult ka võitis? Mitte keegi. Kokkuvõtvalt oleks lugu võinud minna lihtsalt järgmist rada mööda: kuigi Prillup
sellele, kes loeb toonaste aegade tegemistest. Tahan piirduda kõigi nende keisritega, kes tõusid võimule filosoof Marcusest kuni Maximinuseni - need olid Marcus, tema poeg Commodus, Pertinax, Julianus, Severus, tema poeg Antoninus Caracalla, Macrinus, Elagabalus, Alexander ja Maximinus. 13. Kõigepealt tuleb märkida, et kui teistel tuleb valitsejaametis rinda pista üksnes nobiilide auahnuse ja kodanike jultumusega, siis Rooma keisritel oli veel kolmas raskus: neil tuli taluda sõdurite julmust ja saamahimu. Nimetatud asjaolu oli sedavõrd ebamugav, et sai paljude keisrite huku põhjuseks, sest on keeruline olla ühtaegu meele järele nii sõduritele kui kodanikele: kodanikud tunnevad rõõmu rahulikust elust ja eelistavad seetõttu mõõdukaid valitsejaid; sõdurid ent armastavad sõjameheliku meelelaadiga,
Hoovis lomberdasid laisalt punaste nägude ja siniste ninadega sõjasulased ja tegid tüdrukutega, kes kaevust vett vinnasid, lihtlabast nalja, mis meelitatud tütarlapsi ühtepuhku pihu sisse itsitama pani. Vahitorni august pistis väravavaht oma roostetanud vaskkübara ja niisama roostetanud nina välja, mis nagu kuu valgustatud pilvede vahelt tema okkalise halli habeme seest välja säras. Jaanus hakkas temasuguste jõmpsikate jultumusega habeme, nina ja roostetanud kübara kaudu selle näo silmi otsima. Asjatu töö. Kõik valge habe, ninapuna ja kübararooste. Poiss otsis, vahtis vahel mujale ja hakkas jälle otsima. Korraga tundis ta, et miski asi nagu Taara piksenool tema jalge vahele raksatas, ning üks hele hääl hüüdis: «Such', Tarapita, such'!» ja kõle must kogu müksas pea nii tormiliselt meie sõbra sülle, et ta vennike tagurpidi üle laua-hunniku lendas.
annaabi.ee 
