ühtseks vabariigiks. Jakobiinide diktatuur Revolutsiooni päästmise vahendina nägid jakobiinid piiramatu ja vägivaldse võimu kehtestamist. Jakobiinide diktatuur on ilmselt üks Prantsuse revolutsiooni kõige vastuolulisemaid osasid. Ühelt poolt on tegu revolutsiooni tipuga, selle radikaalseima osaga, mil viidi läbi kõige äärmuslikemaid reforme ning efektiviseeriti riigivalitsemine. Samas aga on see ka revolutsiooni veriseim, julmim periood, mil elu kaotas mitukümmend tuhat inimest. Revolutsioonilise valitsuse kohuseid hakkas täitma Rahvapäästekomitee, mille juhiks sai M. Robespierre. Kui Robespierre hakkas ka temaga mittenõustuvaid kaaslaseid revolutsiooni vaenlasteks tembeldama, siis süvenes vastasseis ta hirmuvalitusele ning 1794. aastal arreteeriti ta ning hukati. Nii kukutati jakobiinide diktatuur.
saj. Aeg mille ajal vallutati kõik naaberriigid ja rahvad. Lõi suurima riigi vanal ajal. Tõus algas Palestiina langusega. 9-6.saj valitsejad Assurnasarpal II pani aluse riigi hiilgusele. Esimene suur vallutaja, laiendas riigi piire ümberringi. Pandi alus armeele. Ehitati välja uus pealinn Nimrud. Paiknes Tigrise kaldal. Panid aluse kunstitraditsioonile, kivisse raiutud poolskulptuurid olid põhiline kunstiliik. Kujutati sõda ja jahti. Rahumeelsust kunstis ei olnud. Idamaade julmim sõjavägi. Vangi langenud nüliti elusalt ja jäeti kõrbesse. Sõduritel torgati silmad välja. Muusikuid ei puututud. Salmanassar III (858.824eKr) Eelmise poeg, jätkas suuri vallutusi, suudeti lõplikult liita Damaskus ja teised Damaskust toetanud linnriigid. Pärast juudiriigi lagunemist saadi võimu alla ka iisrael. 75 aastat oli Süüria poolt vallutatud. Tiglatpilsar III (745-727 eKr) Taastas endise võimsuse. Maailma võimsaim armee, kogu armee oli riigi ülalpidamisel
erilise allumislepinguga [Luts 1997, lk 105]. Rahu kindlustamise huvide oli vaja rajada mingi valitsusvõim, riik. Fiktiivse (nominaalse-) allumislepinguga loodud valitsus pidi nimelt otsustama, milline käitumine on riigis õiguspärane või vastane ja mil määral on vajalik kodanike loomuliku vabaduse piiramine. Riigikodanikud pidid alluma üksnes positiivsele õigusele. Vastuhakuõigus riigile on keelatud. Pidi kodanik kannatama välja ka riigipoolse äärmise ebaõigluse, sest ka julmim vürst olevat ikkagi oma kodumaa isa. Seadusandja jaoks pidi loomuõigus edasi kehtima tema tegevus suunava maksiimina [Luts 1997, lk 106]. Christian Wolff (1679-1754) lähtus inimese ühiskondlikkusest. Ta leidis, et kogu inimese kehalis-hingeline loomus on allutatud ühele eesmärgile täiustumisele, mis kohustab teda viia tema enese ja tema olukorra täiustumisele [Luts 1997, lk 107]. Loomuõigus hõlmab nii õiguse kui moraali
a kevadel Saksa-Rooma keisri kindrali Johann Tserclaes von Tilly juhtimisel. Pärast linna vallutamist jättis ta linna kolmeks päevaks oma palgasõdurite meelevalda. Nad kõik said rikkaks. 30 000 – 40 000-st linnaelanikust hukkus üle 20 000, ei halastatud ka naistele ja lastele. Endine rikas hansalinn Magdeburg on jäänud tänini kohaliku tähtsusega provintsilinnaks. 30-aastase sõja ajal sõjaõigus ei kehtinud, see oli üks julmim sõda Euroopas enne 20. sajandit. Sõja lõpetas Vestfaali rahukonverents, kus lepiti kokku sõjajärgse Euroopa poliitiline kaart. Enam-vähem sama toimus 1815. a Viini kongressil, kus Mandri-Euroopa suurvõimud Preisimaa, Austria ja Venemaa otsustasid Austria kantsleri Metternichi juhtimisel Napoleoni-järgse Mandri-Euroopa saatuse üle. Sõjatehnika arenguga kaasnesid ühelt poolt üha suurema purustusjõuga relvad, teiselt poolt aga muutus tulirelvade käsitsemine järjest lihtsamaks
annaabi.ee 
