Siniseks värvitud inimkeha viidi rituaalsete laulude saatel püramiidi tipule. Ohverdamisrituaal oli väga julm. Ohvrilt lõigati välja süda, ning pritsiti verega jumala kuju. Sellele järgnes veelgi rängem talitlus. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. Maia preestrid õppisid välja
et "Kalevipoeg" on paljudes kohtades hämar, seega on palju tõglendamise võimalusi. Hämar oli see ka Saarepiiga loos, kuid selletõttu me ei tea, miks Kalevipoeg Saarepiigale halba tegi. Kuid see teadmatus ei vabasta meie kangelast süüst. Vägivaldsus on taunitav, kuna oma teoga rikkus ta piiga elu ära. Kas me saame olla uhked oma kangelase üle? Kas vanade eestlaste iidoliks oligi mõrvar ja vägistaja? Tema heateod ja rahva südameis kangelaseks olemine ei ole vabanduseks tema julmadele ja mõtlematutele kuritegudele. Meie rahvasuus mõeldi Kalevipojast välja erinevaid kangelaslugusi, mis levisid suust- suhu ja põlvest -põlve. Tahaks loota, et meie esivanemad ei loonud oma kangelaseks kurjategijat. Jürgen Rooste on öelnud :" Kreuzvald on väga palju pannud ennast sinna sisse, on ju räägitud, et see on 90% tema looming ja rahvaluule vaid lähtepunktiks". Me saame ainult loota, et rahva südames oli Kalevipoeg positiivseks kangelaseks ,keda
Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maajad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maaja Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea kaokäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele (elasid nad ju tegelikult veel kiviajas) olid maajad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maaja matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maajad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega.
olid agarad jumalaile inimohvreid tooma. Jumalaile ohverdati aga ka loomi, toiduaineid, lilli, sulgi jne. Usklikud maiad ohverdasid oma verd, torgates teravate okastega endale keelde, kõrva või käsivarde. Surm ohvrialtaril oli iga maia Jaoks soovitud, omamoodi aukohus. Ohvrialtaril surmatu andis oma elu kogukonna hea kaokäigu nimel. Pealegi sattus ta kohe parimasse kolmeteistkümnendasse taevasse, kus jumal Itzamna ise hoolitses tema heaolu eest. (Maajade…) Oskused. Vaatamata oma julmadele kommetele ja tehnilisele mahajäämusele (elasid nad ju tegelikult veel kiviajas) olid maiad väga tark rahvas. Nende kalender oli täpsem kui tolleaegsetel eurooplastel, maia matemaatikud oskasid kasutada nulli, astronoomid tundsid mitmete taevakehade liikumisteid taevavõlvil ning oskasid ennustada päikese- ja kuuvarjutusi. Kuigi maiad ei tundnud ratast, ega kasutanud veokeid olid nende linnad ühendatud korralike kivisillutisega teedega. (Maajade…)
annaabi.ee 
