Ning läbi selle ukse, mille Julian oli mulle avanud, siirdus mu olemus teise maailma" ütleb Bradley Pearson oma järelsõnas. Armastuse kaudu jõuab ta kõige tähtsamani iseendas. Julianist saab tema muusa, mis aitab tal luua tõelist kunstiteost. See on jällegi üks nägijakssaamise variante. Kuid ta peab maksma selle juba algusest peale hukule määratud armastuse eest liiga ränka hinda. ,,Meil ei ole tulevikku," ütleb Bradley Julianile. Aastaid on ta püüdnud kaitsta oma loomingulist sõltumatust ning koos sellega oma hingerahu, on püüdnud eralda ennast kramplikult külmast, kommertslikust suhtumisest loovasse töösse. Tema suureks eesmärgiks on luua tõeline kunstiteos. Ja kui see aeg lõpuks kätte jõuab, siis on see eneseteostus ühtlasi tema lõpu alguseks. Nii nagu paljudes Murdochi teostes, nii ka selles romaanis on vaatluse all kitsas inimeste ring, kelle omavahelisi suhteid peenusteni jälgitakse
Francis ütleb, et Priscilla on surnud. Bradley lubab kunagi Londonisse sõita, aga ei kavatsenud seda niipea teha. Ta tahab vaid Julianiga kahekesi olla. Bradley varjab surma Juliani eest. Koju jõudes on Julian riietunud musta nagu Hamlet. Bradley rebib talt riided seljast ja nad seksivad. Nad magavad, kui kostub kolkimine vastu ust. Mõlemad on hirmul. Bradley läheb vaatama. Arnold on mutrivõtmega ukse taga. Ta astub sisse ja kui Julian vaatama tuleb, mis toimub, räägib Arnold Julianile ära, kui vana Bradley tegelikult on ja et too varjab tema eest Priscilla surma. Arnold nõuab, et Julian kohe temaga kaasa tuleks, aga Julian ei lähe. Arnold annab Julianile kirja Rachelilt. Kirjas ütleb Rachel, et nad olid Bradleyga vahekorras. Hommikul ärgates Bradley avastab, et Julian on ära läinud. Ka Bradley läheb siis Londonisse Priscilla matustelel ja Juliani otsima. Juliani ta aga ei leia. Julian saadeb talle
tõsiseltvõetavalt silma paistnud, ja Evitat Madonna. Ootusi ja lootusi oli rohkesti, aga filmi ei olnud siiski nii edukas, kui sooviti. ,,Evita" jäi kahjuks ka Lloyd Webberi ja Tim Rice viimaseks koostööks, kui mitte lugeda 1986 aastal spetsiaalselt Inglise kuninganna jaoks kirjutatud mini- muusikali ,,Cricet". 1978 aastal kirjutab Lloyd Webber veidi teistsuguse teose, ,,Variatsioonid", mis on rock-ooper, kus kandvaks pilliks on tsello. See teos oli kirjutatud Andrew vennale Julianile, kellest selleks ajaks oli saanud tuntud tsellist ja klassikaline muusik. Lugu sai väga populaarseks, saavutades II koha UK popalbumite seas samal aastal. 1982 aastal lülitas Lloyd Webber ,,Variatsioonid" teise, balletiosana oma uude muusikali ,,Song and Dance". Selle teose esimene osa koosnes laulutsüklist, kus jutustati lugu inglise neiust, kes läks Ameerikasse õnne otsima. Esimese osa nimeks oli ,,Tell Me On A Sunday" ja ka see osa oli kirjutatud juba varem, 1979.aastal koostöös
annaabi.ee 
