Nad jäetakse kahekesi aita, sest tuntakse armastust. 17 (180) Otti piinab mõte, kas Elli saaks oma toa aknast välja, nii et keegi ei kuule. Proovisid, aga ei saanud. Juuli on rase ning hoiab kümne küünega Otist kinni. Oru omad tahavad, et Ott Juuli ära võtaks. 18. (191) Eedi läheb Tiinale kallale, tahab teda vägistada. Tiina pussitab teda ta enda noaga, koer tuleb appi Tiinale. Tiina on poolpaljas ja Indrek annab talle oma riided. Tiina ei julge pärast üksi liigelda, tahab julgestust aga Indrek pakub aind koera. 19. (204) Tiina läheb koju, räägib Maretile juhtunust. Pearu räägib Indrekule, et Orule vaja pärijat, tahab selleks Eedi ja Tiina poega. Eedi armunud Tiinasse. 20. (215) Indrek räägib Andresele ja Tiinale Pearu soovist saada Orule pärijat. Ott kuuleb seda ja pettub, et ei saa Orule lubatud poolt kohta. Süüdistab Juulit, lubab maha jätta ta kui kinnitust ei leia. 21. (227) Orul on kõik nukras meeleolus
kõrgusel kuni 6 meetrit. Sellest kõrgemaid radu nimetatakse highballideks ja nad jäävad oma olemuselt juba sooloronimise piirile. Tehniliselt on boulderingi rajad ja probleemid raskemad kui muudel vabaronimise liikidel kuna lühikesed rajad võimaldavad maksimaalselt keskenduda ronimisele endale. Julgestamiseks kasutatakse harilikult spetsiaalseid matte ja gümnastilist julgestust ehk spottimist. Sportronimine on köisjulgestusega ronimine kus kasutatakse kaljusse paigaldatud statsionaarseid julgestuspunkte ja -ankruid. Kindlad julgestuspunktid minimeerivad ka vajamineva varustuse ja sellega mässamise. Köis klikitakse julgestuspunkti kahe karabiini ja neid ühendava lühikese lindi abil. Sportronimises on tavaline raja harjutamine ja vahepealne köies puhkamine. Kasutatakse ka raja õppimist ülaltjulgestuse abil
Oleks hea, kui koolis leiduks koht, kus ta võiks lebada. Lapse kojusaatmine ei ole vajalik, kuna ta toibub kiiresti. Kui väikesed hood korduvad tihedasti, mõni sekund korraga, jääb lapsel osa sõnu või lauseid kuulmata. Seda ta ise ei pruugi teada, mistõttu ei tohi talle sellistel puhkudel etteheiteid teha. Kui haigushood hakkavad takistama õpinguid, tule kooskõlas vanematega leida tugiõpetuse võimalus. Õpetaja on koolis isik, kelle toetust ja julgestust laps vajab. Õpetaja peab suhtuma mõistvalt ükskõik millise puudega õpilastesse ja suutma seda selgitada ka kaasõpilastele. Õpetaja eelarvamustevaba suhtumine on aluseks, et lapsed õpiksid igapäevaseks suhtluses endi hulgas arvestama ka puuetega kaaslastega. Oluline on toonitada, et elu on kõigil üks ja laps ei ole süüdi oma eripäras. Kokkuvõtteks teadke, et - epilepsia ei ole põhjuseks,
●● Jagu rühmitub rühma koosseisus. Rühmaülem annab kindlasti käsu rühmitumiseks, millest jaoülem saab vajaliku informatsiooni ja tegevus- juhised. ●● Keskenduge põhipositsioonile ning selle hõivamisele. Varu-, vahetus- ja varjepositsioonid vastavalt võimalustele ja vajadusele nö käigupealt. ●● Kogu tegutsemine peab olema julgestatud. Jaosiseselt „tuli ja liikumine” ja „üksikvõitleja liikumisviisid”. Jagu võib lisaks saada julgestust rühmalt. ●● Vajadusel liigutakse rünnakuga parematele positsioonidele. ●● Üldjuhul liigutakse põhipositsioonidele ahelikus. Rühma kattetule olemas- olul, maastiku eripära ärakasutamisel, võib ette tulla ka teisi variante. ●● Kui olukord võimaldab, rühmitada jagu vastase tule vaheaegadel. Rühmitumine ●● Jaoülema kiire tegevuskäsk: -- vastane -- ülesanne -- võimalusel jao positsiooni vasak ja parem serv
annaabi.ee 
