Personaalset turvalisustunde mõjutajaks saab olla ka riik. Sotsiaalpoliitikad mõjutavad kodanike materiaalset olukorda, lisaks mõjutavad nende arusaamasid sellest, et mis valitsus teha saab ja võib (Skocpol, lk 116). Erinevates riikides jagatakse erinevas suuruses ja määras sotsiaaltoetusi. Riikides, kus sotsiaaltoetused on suuremad, on kindlasti inimeste heaolu ja turvatunne suurem. Näiteks kui võrrelda Norrat ja Eestit, siis norralaste isiklik julgeolekutunne on kindlasti suurem. Rahaliselt kindlustatud inimesed võivad tunda end turvaliselt, neil on võimalusi toitu osta, omada maja ja paju teisi hüvesid. Rahaliselt vähem kindlustatud peavad elama pidevas mures, et kas raha jätkub, ilmselgelt ei tekita selline olukord mitte mingisugust turvalisustunnet. Julgeoleku üheks suurendajaks on kindlasti ka võrdne kohtlemine. Võrdne kohtlemine puudutab kõiki kolme inimturvalisuse rühma. Ka Eesti
üle valitsevaks jõuks. Inimene kannab moraalset vastutust kõigi oma tegude eest, kuid ta püüab vabaneda isiklikust vastutusest põgenemisega võlrsreaalsusse. Eksistentsialismis on erakordselt tuge protest ümberkaudse tegelikkuse ja tema ,,massiinimese" vastu. Ei taheta alluda reaalsuse loogikale. Eksistentsialistide arvates reaalsuse tõeline olemus püsisituatsioonis, kui variseb kokk võltsreaalsusele ja enesepetmisele rajatud julgeolekutunne. Prantsus suurimad eksistentsialistlikud kirjanikud olid Jean-Palu Sartre ja Albert Camus.
Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit ,,loodusseisundiks", kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu ,,üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike". 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg
Konkreetsemalt on moraali otstarve hoida ühiskonnas korda, takistada seda koost lagunemast, leevendada kannatusi, soodustada inimõitsengut, lahendada huvikonflikte õiglaselt ja mõistlikult, jagada kiitust ja laitust, tasu ning karistust ja süüd. Ühiskond, kus moraal ei toimi, tugineks vägivallale ning seal maksaks tugevama sõna. Valitseks hirm, hüsteeria ning kedagi ei saaks usaldada. Hobbes nimetas moraalieelset seisundit „loodusseisundiks“, kus puudub julgeolekutunne, inimesed lähtuvad vaid omahuvist. Ilma moraali olemasoluta oleks elu „üksildane, vilets, vastik, loomalik ja lühike“. 5. Kas see on alati inimese huvides olla moraalne? Mis on moraali funktsioonid? Moraali funktsiooniks ehk ülesandeks on hoida koos ühiskonda ja edendada inimõitsengut. Inimeste huvides on olla moraalne, sest moraal on selline reeglite kogum, mis kõige tõenäolisemalt aitab peaaegu kõiki meid, kui peaaegu kõik meist järgivad neid reegleid peaaegu kogu aeg
Varsti järgnes neile inimestest tulvil aurupraam. Tom Sawyer oli selles paadis, millega sõitis kohtunik Thatcher. Kui koopa uks lahti tehti, avanes esiku hämaruses kurb pilt: Indiaani Joe lebas surnult maas, nägu ukse prao vastu surutud, nagu oleks tema igatsev pilk viimse hetkeni vaba välismaailma valguse ja rõõmu küljes rippunud. Tom oli liigutatud, sest ta teadis oma kogemusest, kuidas see vilets olend oli kannatanud. Tal oli kahju, kuid ometi valdas teda ka suur kergendus- ja julgeolekutunne. Alles nüüd sai talle täiel määral selgeks, milline tohutu hirmu-koorem oli lasunud temal sellest päevast peale, kui ta oli tõstnud häält selle verejanulise heidiku vastu. Indiaani Joe kõrval oli pooleks murtud teraga jahinuga. Ukse jäme aluspalk oli tüütu vaevaga läbi lõigatud ja hakitud, pealegi asjatu vaevaga, sest palgi taga moodustas kalju ukse läve, ja säärase kõva materjali peale 193 nuga ei hakanud; ainus kahjusaaja oli nuga ise