kui ka Eesti strateegilise tähtsusega tagalapiirkonnana, põllumajandustoodangu tarnijana, aga samuti põlevkiviõli tootjana, mille roll kasvas pöördvõrdeliselt Saksamaa kütusemaardlate langemisega vastaste kätte. Poliitilisi repressioone juhtis okupeeritud aladel, ka Eestis, Heinrich Himmleri SS-i ja politseisüsteem. Saksa julgeolekupolitsei Eestis ehitati üles siia koos Wehrmachtiga sisenenud Einsatzgruppe A Sonderkommando 1a baasil. Saksa julgeolekupolitseile allus eesti julgeolekupolitsei. 1942. aasta alguseks hävitati kõik ligi 1000 Eestisse jäänud juuti. Koos eesti juutidega hukati ca 8000 muud Eesti elanikku. Põhiliseks mitte-rassilisteks süüdistusteks oli koostöö Nõukogude reziimiga (nii osalus Nõukogude reziimi kuritegudes kui ka lihtsalt kommunistliku partei liikmeks olek jne). Saksa okupatsiooniaastatel hukati Eestis paiknenud koonduslaagrites ka mujalt Euroopast sinna toodud juute, kokku umbes 7500-7800 inimest.
üldise tagala puhastamise sildi all. Hukkamiste täideviijateks leiti eestlasi Omakaitsest või politseinike hulgast, kes võisid olla tegevad valvuritena samas kinnipidamiskohas. Alates septembrist, kui juhtroll oli erikomando 1a käes, läks kõik nii, nagu Sandberger plaaninud oli. Käivitati bürokraatlik protseduur, kus eestlastest moodustatud poliitilise politsei ülesandeks oli toime panna arreteerimised ja teostada formaalne juurdlus ning vormistada otsus, mis läks kinnitamiseks Saksa Julgeolekupolitseile. Sageli piisas süüdistuseks sellest, et rahvuseks oli märgitud juut. Hiljem saatis Saksa julgeolekupolitsei juba vanglaülemale nimekirjad hukatavate kohta. Hukkamised viis läbi poliitilise politsei juures tegutsenud eestlastest formeeritud erikomando. Meil ei ole teada, kes ja millal andsid käsu hukkamiste läbiviimiseks ning kes kuulusid hukkamiskomandosse. Keskset rolli nendes sündmustes lähtuvalt oma ametikohtadest
strateegilise tähtsusega tagalapiirkonnana, põllumajandustoodangu tarnijana, aga samuti põlevkiviõli tootjana, mille roll kasvas pöördvõrdeliselt Saksamaa kütusemaardlate langemisega vastaste kätte. Poliitilisi repressioone juhtis okupeeritud aladel, ka Eestis, Heinrich Himmleri SS-i ja politseisüsteem. Saksa julgeolekupolitsei Eestis ehitati üles siia koos Wehrmachtiga sisenenud Einsatzgruppe A Sonderkommando 1a baasil. Saksa julgeolekupolitseile allus eesti julgeolekupolitsei. 1942. aasta alguseks hävitati kõik ligi 1000 Eestisse jäänud juuti. Koos eesti juutidega hukati ca 8000 muud Eesti elanikku. Põhiliseks mitte-rassilisteks süüdistusteks oli koostöö Nõukogude režiimiga (nii osalus Nõukogude režiimi kuritegudes kui ka lihtsalt kommunistliku partei liikmeks olek jne). Saksa okupatsiooniaastatel hukati Eestis paiknenud koonduslaagrites ka mujalt Euroopast sinna toodud juute, kokku umbes 7500-7800 inimest.
annaabi.ee 
