kuidagi üldpilti, mis räägib peataolekust ja paanilisest enesekaitsest (Seppel, 2015).’’ ’’ Peatoimetajal omi mõtteid ei olnud: soovitas tutvuda Eesti ametliku seisukohaga. Kas ta sinna juurde midagi ütles või mitte, ei ole tegelikult oluline (Seppel, 2015).’’ 8. Tühi sõnamulin ’’Pealegi ei ulatu tasuline levi kõigile äärealadele, kuhu vabalevi siiski jõuab, samuti on asjal julgeolekupoliitiline dimensioon. Kagu- ja Ida-Eesti keeravad antennid Venemaa suunas, kui nad seda juba teinud pole (Uudam, 2015).’’ ’’ Ka välispoliitiline, kuni Soomeni välja, kelle saadiku Keit Pentus-Rosimannus pretsedenditu hoolimatusega vaibale kutsus, kui välisminister Erkki Tuomioja ütles, et Eesti pole venelastele pakkunud adekvaatset meediat (Lobjakas, 2015).’’ 9. Sõnavõtu ’’pikkimine’’ (üksik)faktidega
siis ega keegi meile õnnetutele- vähetähtsatele appi ei tule. See on vildakas mõtteviis mitmel põhjusel. Päev pärast terrorirünnakut USA-le otsustas Põhja -Atlandi Nõukogu esmakordselt aktiveerida Põhja-Atlandi lepingu 5.artikli, mille järgi rünnakut ühe NATO liikmesriigi vastu käsitletakse rünnakuna kõigi liitlaste vastu. Artikli mõte (mitte kirja) järgi käimine on oluline mitte ainult väikeriigile alliansi äärealal, vaid kõigile liitlastele. Kui Euroopa julgeolekupoliitiline seisukord on niivõrd muutunud, et ühte liikmesriiki ähvardab otsene kallaletungi oht, kooritakse liitlaspealinnades kohe välja tolmu mattunud kindlustuspoliis ehk artikkel 5. Mitte pelgalt Tallinna ja Riia, vaid NATO riikide julgeoleku pärast. Kollektiivse kaitse tegudeks keeramine saab kõigi liikmete eluliseks vajaduseks, mitte hobiks. Kui julgeolekukeskkond Euroopas muutub nii kardinaalselt, et Eestit ähvardab sõjaline oht, ei pea paika paljud praegu kehtivad seisukohad
1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. Enne seda kuulusid nad Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA). Rootsi oli olnud üle 200 aasta neutraalne. Pärast II maailmasõda olid Austria ja Soome osaliselt okupeeritud Nõukogude Liidu vägede poolt ja võitlesid välja iseseisvuse, millega kaasnes lubadus mitte liituda sõjaliste blokkide või majandusühendustega. Pärast idabloki lagunemist ei sõltunud EL-i liikmeks saamine enam neutraalsest staatusest. Soome oluline motiiv oli julgeolekupoliitiline, II maailmasõja järel vältis Soome enda igasugust kaasamist suuriikide vahelisse rivaalitsemisse. Pärast NL lagunemist oli kadunud Soome idaturg. Ühisturule minek oli oluline kõigile kolmele riigile. Rootsi soovis säilitada ühiskonna heaolu kõrget taset. Austria puhul olid ülekaalus majanduslikud motiivid, samuti sooviti vältida isolatsiooni jäämist. Nende rikaste riikide ühinemine muutis EL-i jõukamaks. Eelviimase laienemisringiga liitusid 1
1995 liitusid Soome, Rootsi ja Austria. Enne seda kuulusid nad Euroopa Vabakaubandusassotsiatsiooni (EFTA). Rootsi oli olnud üle 200 aasta neutraalne. Pärast II maailmasõda olid Austria ja Soome osaliselt okupeeritud Nõukogude Liidu vägede poolt ja võitlesid välja iseseisvuse, millega kaasnes lubadus mitte liituda sõjaliste blokkide või majandusühendustega. Pärast idabloki lagunemist ei sõltunud EL-i liikmeks saamine enam neutraalsest staatusest. Soome oluline motiiv oli julgeolekupoliitiline, II maailmasõja järel vältis Soome enda igasugust kaasamist suuriikide vahelisse rivaalitsemisse. Pärast NL lagunemist oli kadunud Soome idaturg. Ühisturule minek oli oluline kõigile kolmele riigile. Rootsi soovis säilitada ühiskonna heaolu kõrget taset. Austria puhul olid ülekaalus majanduslikud motiivid, samuti sooviti vältida isolatsiooni jäämist. Nende rikaste riikide ühinemine muutis EL-i jõukamaks. Eelviimase laienemisringiga liitusid 1
annaabi.ee 
