kõikvõimalikud nn nõukogudevastased kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. KGB pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandajate julgeoleku määramine, eriside kindlustamisne, välisraadiojaamade sedamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. VÕÕRSÕJAVÄE KOHALOLEK Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Eriti arvukalt oli sõjaväge eestis sõjajärgsetel aastatel-120 000 meest. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti sõjajärgsel perioodil, mil punaarmeelaste
kavatsused ja ettevõtmised juba eos lämmatada. KGB pidi võimude jaoks olema ühiskonna silmadeks ja kõrvadeks. Ülesanne oli ka välisluure ja vastuluure korraldamine, kõrgete võimukandajate julgeoleku määramine, eriside kindlustamisne, välisraadiojaamade sedamine, välismaalaste kontaktide kontrollimine jne. Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Eriti arvukalt oli sõjaväge eestis sõjajärgsetel aastatel-120 000 meest. Sõjavägi oli kohalikele elanikele ränk koorem. Sõjaväe kasutusse antud aladelt tuli põliselanikel lahkuda, üsna suur osa linnade elamufondist võeti sõjaväe käsutusse. Sagedased olid konfliktid sõjaväelaste ja tsiviilelanike vahel, eriti
kilp ja mõõk. NKVD Ühiskondliku korra tagamine NKGB Julgeolek, luure Pärast moodustati Riikliku Julgeoleku Komitee(KGB), mille ülesanded olid ühiskonna jälgimine ja kontrollimine ning luurete korraldamine, kõrgete võimukandjate julgeoleku tagamine, eriside kindlustamine jne. Julgeolekutöötajaid sidus omamoodi ühiskäendus ja vaikimiskohustus. Nõukogude võimu põlistamisele aitas oluliselt kaasa ka Eestisse jäetud sõjavägi, mille ülesanne oli nagu julgeolekuorganitelgi olla Moskva jaoks oluline informatsiooniallikas ja ühtlasi hoida kohtadel sisemist korda ning kindlustada reziimi. Nõukogude Liidu liiduvabariikide nn vennalikku perre kuuluva Eesti NSV juhtkonna iseseisev tegutsemisvabadus oli piiratud. Moskva kasutas liiduvabariigi kontrollimisel ning kohalike juhtide ohjamisel erinevaid meetodeid: ÜK(b)P KK Eesti büroo, sekretäri intstitutsioon, parteilised otsused ja valvsate kodanike pealekaebamine. *Poliitika
annaabi.ee 
