aasta sügisel. Kooliõpilaste väljaastumise ajendiks sai 1980. aasta septembris Kadrioru staadionil toimunud tele- ja raadiotöötajate jalgpallimats ning sellele järgnenud punkansambli Propeller kontserdi laialiajamine võimude poolt. Vastuseks läksid noored protestimarsile, millest osavõtjad miilitsad kinni võtsid. Mõned karistati koolist väljaheitmisega. Lõpuks toimus Tallinas 1. oktoobril tänavarahutused. Miilitsa- ja julgeolekuorganisatsioonide abil normaliseeriti olukord. Hiljem proovisid nad protestist osavõtjaid huligaanideks tembeldada. Noorsoorahutuste ajel elavnes ka intelligentsi protestivaim. 1980. aasta sügisel koostas grupp haritlasi ,,Avaliku kirja Eesti NSV-st", mis adresseeriti keskajalehtede toimetustele. Sellele nn 40 kirjale kirjutas alla 40 Eestist teada-tuntud vaimuinimest, kes lootsid sel teel juhtida võimuladviku tähelepanu
Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip. Samas tunnistati Vestfaalis, et sellele eelnenud pikk ja verine sõdade periood on miskit, mida tuleb vältida – seega on mõneti ka tänaste julgeolekuorganisatsioonide eelkäija (OSCE, ÜRO). Vestfaali põhjal kehtis riikide suhetes siiski teatav hierahia: a) de facto ja de jure suveräänsed riigid/riigipead, nagu keiser; Prantsuse ja Rootsi kuningas etc, b) de facto suveräänsed riigid nagu Brandenburg (Preisimaa algidu), Baier, c) sõltuvad, kuid ulatusliku iseseisvusega territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi ülemuse
Shveitsi ja Madalmaid tunnustati iseseisvate, keisririiki mitte kuuluvate riikidena. Vestfaali rahuga pandi alus Euroopa rahvusvahelisele ühiskonnale, mis legitimeeris reaalselt iseseisvate riikide (stato) iseseisvuse. Kuna jämedam ots oli antihegemoniaalse koalitsiooni käes, siis fikseerus põhimõtteliselt ka jõudude tasakaalu printsiip. Samas tunnistati Vestfaalis, et sellele eelnenud pikk ja verine sõdade periood on miskit, mida tuleb vältida – seega on mõneti ka tänaste julgeolekuorganisatsioonide eelkäija (OSCE, ÜRO). Vestfaali põhjal kehtis riikide suhetes siiski teatav hierahia: a) de facto ja de jure suveräänsed riigid/riigipead, nagu keiser; Prantsuse ja Rootsi kuningas etc, b) de facto suveräänsed riigid nagu Brandenburg (Preisimaa algidu), Baier, c) sõltuvad, kuid ulatusliku iseseisvusega territooriumid – Madalmaade lõunaosa. Vestfaal taastunnistas printsiipi cuius regio eius religio, legitimeerides sellega riigi
annaabi.ee 
