Balti riigid jäid NSVL alla. NATO / Eu Söe- Ja teraseühendus 5. Kapitalistlikud maad ja sotsialismimaad Erinevused: Kapit - Poliitilises elus sai osaleda üha enam inimesi, valijate vanust alngetati, valitsus oli stabiilve, võimule tulid enamasti konservatiivsed või sotsdem erakonnad. Massliikumised suurenesid, ametiühingute mõjud suurenesid, Turumajandus. Sots - Võim rgiis oli 1 kommunistliku partei käes. Kodanikudel puudusid dem. vabadused ja õigused. Julgeolekuorganil oli suur võim. Võim püsis terrori ja hirmu abil. Majandus oli riigistatud. Gulaagid Rigid: Kapit - USA, UK, Prnts, L-Saks, India, Rootsi, Kreeka (peale kodusõda), Itaalia, Hispaania, Portugal (viimased 2 alates 70). Sots - NSVL, Poola, Jugoslaavia, Rumeenia, SaksaDV, Tsehho-Slovakkia Organisatsioonid: Demok - NATO, IMF, Maailmapank, ÜRO, Teras/Söe. Komm - VMN, VLO 6. Saksa ja Jaapani ime Tegu oli demokraatlike riikidega, vabaturumajandus andis võimaluse majandusel kiiresti kasvada
Albaania, Hiina, Põhja-Vietnam, Põhja-Korea, Mongoolia. Kõik allusid Moskva diktaadile v.a Jugoslaavia. Idabloki riiklikku ja ühiskondlikku korda iseloomustavad jooned: - võim riigis oli koondatud ühe kommunistlik partei kätte - kodanikul puudusid demokraatlikud vabadused ja õigused - kommunistlikule parteile oli allutatud kogu elu riigis kontrolliti riigiaparaati, ühiskondlike organisatsioone, kõrgemaid ametnikke, kultuurielu jne. - võim oli julgeolekuorganil; võim püsis terrori ja hirmu abil. - majandus, tööstus, kaubandus olid riigistatud. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud; kehtis käsumajandus - suured kulutused riigikaitsele, seetõttu oli ka elanike elatustase madal 5.Marshalli plaan (1947) Marshalli plaani oli USA (1947) algatatud abiprogramm sõjas laastatud Euroopa riikide aitamiseks ja kommunismi pealetungi ennetamiseks. Abi sai 17 Euroopa riiki, 13 miljardi dollari väärtuses nii majanduslikku kui ka tehnilist
o Võim riigis oli koondatud ühe, olemuselt kommunistliku partei kätte. Kodanikel polnud demokraatlikke vabadusi ega õigusi. Teistel parteidel võimu polnud o Komparteile oli allutatud kogu elu riigis – seekontrollid riigiaparaati, kõiki ühiskondlikke organisatsioone, kultuurielu. Kõrgemad ametnikud ja organisatsioonide juhid olid kommunistid või nende poolt ametisse määratud o Tohutu võim oli julgeolekuorganil, võim püsis otsese terrori või terrorihirmu abil o Majandus (tööstus ja kaubandus) oli riigistatud. Mõnel pool oli piiratud kujul lubatud eraettevõtlus, riigiti oli erinev põllumajanduse kollektiviseerimise tase, kuid see mõjutas majanduse arengut väga vähe. Majanduse juhtimine oli tsentraliseeritud, kehtis käsumajandus o Sõjaväestatus oli suurem kui maailmas keskmiselt, suuremad olid kulutused riigikaitsele, mistõttu
võeti vastu esimesel Nõukogude Liidu aastal. Operatiivgrupid: Moodustati Nõukogude tagalas, enne Eesti territooriumile saabumist. NSVL tagalas pandi paika iga asula/piirkonna jaoks väike kohalik võimumeeste grupp. Kui punaarmee vallutas Narva siis peale punaarmeed saabus Narva operatiivgrupp, kes hakkas koheselt kohapeal Nõukogude võimu rakendama. Sellised operatiivgrupid moodustati iga linna kohta. Julgeolekuorganil oli vaja kontrollida kohalikud elanikud, neil oli informatsiooni NSVL vastaste inimeste kohta, kelle vastu tuli rakendada karme meetmeid. Üritati koguda erinevate piirkondade kohta informatsiooni (Konkreetses piirkonnas elavate inimeste kohta), infot koguti NSVL tagalast. Informatsiooni saadi vanadest Balti-Saksa ajalehtedest, seal oli kirja pandud, kes määrati valla- või maavanemaks. Informatsioon koguti kokku ning töödeti läbi
annaabi.ee 
